Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti keel võimaldab teadust teha

    Karistusseadustiku koostamine ja kehtestamine oli Eesti Euroopa Liiduga liitumise üks tingimusi. Seadustikule oli pühendatud ka õigusteadlaste päeva raames peetud rahvusvaheline konverents ?Eesti karistusõiguse reform ja uus karistusõigus Euroopa võrdluses?.
    Karistusseadustik jõustus 1. septembril 2002. See märgib ligi kümne aasta pikkuseks veninud Eesti karistusõiguse reformi lõppu ja Eesti ühinemist lääneeuroopalike karistusõiguslike arusaamadega.
    Konverentsi eesmärk oli tutvustada karistusseadustikku ja määratleda selle põhilised rakendusprobleemid ning analüüsida välismaa kolleegidega võrdlevalt karistusseadustiku põhilisi lahendusi tänapäeva õigusteaduse tasemel.
    Konverentsi huvitavaim etteaste oli Kölni Ülikooli professori Hans Joachim Hirschi ettekanne teemal ?Õigusliku seadusandluse aktuaalseid probleeme karistusõiguses?. Ettekandja ei käsitlenud ainult karistusseadustiku õigusdogmaatilisi probleeme, vaid püüdis asja laiendada ka karistusseadustikus ettenähtud üksikute süüteokoosseisude seotusele sotsiaalsete normide rikkumisega. See omakorda tähendab, et karistusseadustikus käsitletud süüteokoosseisud on omakorda tingitud ühiskonnas esinevatest vastuoludest. Olgugi et prof H. J. Hirsch peatus põgusalt nendel asjaoludel, mis tingivad kuritegevust, oleks tahtnud kuulda siiski põhjalikumat analüüsi.
    Konverentsi kesksemad teemad olid rahvusvaheline ja siseriiklik karistusõigus, vastutuse objektiivsed alused, subjektiivne süüteokoosseis, süü ja vastutuse subjektiivsed alused ning sanktsioonisüsteem ja karistuse mõistmine.
    Siinkirjutaja sõnavõtt puudutas põhiliselt ELiga seonduvat, elanikkonna valmisolekut ELiga liitumiseks ja Riigikogu sellesuunalist tööd.
    Konverentsi töökeeled olid eesti ja saksa keel. Tegemist oli kõrgetasemelise teadusüritusega ning täpne ja üksikasjaline õigusdogmaatika ei ole inglise keeles pea võimalik.
    Siin tekib üks vana probleem. Kas eesti keel on teaduskeel ja kas eesti keele abil on üldse võimalik teha õigusreformi? Miks see küsimus on teravalt üleval? Aga just seepärast, et karistusseadustiku koostamisel on väga palju kasutatud Saksamaa Strafgesetzbuchi ja Prantsusmaa Code pénali ja loomulikult on neid tõlgitud ka eesti keelde. Kuna eriti saksa õigusteadust ja õigusteaduse keelt iseloomustab detailne mõisteline läbitöötatus, siis püüdsid eesti kriminaalõigusteadlased kasutada saksa õigusele omast täpsust ja süsteemset lähenemist.
    Tundub, et see ka õnnestus. Eesti keel on kahtlemata teaduskeel, mis võimaldab nii teadlastel kui ka praktikutel töötada täpsete mõistetega.
    Seda aga, kui hästi hakkab tööle karistusseadustik, näitab loomulikult aeg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.