Eesti keel võimaldab teadust teha

Karistusseadustiku koostamine ja kehtestamine oli Eesti Euroopa Liiduga liitumise üks tingimusi. Seadustikule oli pühendatud ka õigusteadlaste päeva raames peetud rahvusvaheline konverents ?Eesti karistusõiguse reform ja uus karistusõigus Euroopa võrdluses?.

Karistusseadustik jõustus 1. septembril 2002. See märgib ligi kümne aasta pikkuseks veninud Eesti karistusõiguse reformi lõppu ja Eesti ühinemist lääneeuroopalike karistusõiguslike arusaamadega.

Konverentsi eesmärk oli tutvustada karistusseadustikku ja määratleda selle põhilised rakendusprobleemid ning analüüsida välismaa kolleegidega võrdlevalt karistusseadustiku põhilisi lahendusi tänapäeva õigusteaduse tasemel.

Konverentsi huvitavaim etteaste oli Kölni Ülikooli professori Hans Joachim Hirschi ettekanne teemal ?Õigusliku seadusandluse aktuaalseid probleeme karistusõiguses?. Ettekandja ei käsitlenud ainult karistusseadustiku õigusdogmaatilisi probleeme, vaid püüdis asja laiendada ka karistusseadustikus ettenähtud üksikute süüteokoosseisude seotusele sotsiaalsete normide rikkumisega. See omakorda tähendab, et karistusseadustikus käsitletud süüteokoosseisud on omakorda tingitud ühiskonnas esinevatest vastuoludest. Olgugi et prof H. J. Hirsch peatus põgusalt nendel asjaoludel, mis tingivad kuritegevust, oleks tahtnud kuulda siiski põhjalikumat analüüsi.

Konverentsi kesksemad teemad olid rahvusvaheline ja siseriiklik karistusõigus, vastutuse objektiivsed alused, subjektiivne süüteokoosseis, süü ja vastutuse subjektiivsed alused ning sanktsioonisüsteem ja karistuse mõistmine.

Siinkirjutaja sõnavõtt puudutas põhiliselt ELiga seonduvat, elanikkonna valmisolekut ELiga liitumiseks ja Riigikogu sellesuunalist tööd.

Konverentsi töökeeled olid eesti ja saksa keel. Tegemist oli kõrgetasemelise teadusüritusega ning täpne ja üksikasjaline õigusdogmaatika ei ole inglise keeles pea võimalik.

Siin tekib üks vana probleem. Kas eesti keel on teaduskeel ja kas eesti keele abil on üldse võimalik teha õigusreformi? Miks see küsimus on teravalt üleval? Aga just seepärast, et karistusseadustiku koostamisel on väga palju kasutatud Saksamaa Strafgesetzbuchi ja Prantsusmaa Code pénali ja loomulikult on neid tõlgitud ka eesti keelde. Kuna eriti saksa õigusteadust ja õigusteaduse keelt iseloomustab detailne mõisteline läbitöötatus, siis püüdsid eesti kriminaalõigusteadlased kasutada saksa õigusele omast täpsust ja süsteemset lähenemist.

Tundub, et see ka õnnestus. Eesti keel on kahtlemata teaduskeel, mis võimaldab nii teadlastel kui ka praktikutel töötada täpsete mõistetega.

Seda aga, kui hästi hakkab tööle karistusseadustik, näitab loomulikult aeg.