Seebitades säilib ehe põrand

Seebitamine kui põrandate esmase viimistluse meetod on kogunud populaarsust Skandinaavia ja Kesk-Euroopa riikides. Seebitatud põrand jätab puidu pinna naturaalseks ja ehedaks. Silmale hea vaadata ja mõnus kas või paljajalu peal käia. Nautida saab vahetut naturaalse puidu tunnet ja aidata kaasa oma elukeskkonna tervislikumaks muutmisele.

Seebitatud põranda ajalugu ulatuvat välja aega, kui igasuguse viimistlusega katmata laudpõrandaid seebiveega küüriti. Tänapäeval on seebitatud põrandate taastulekus tähtis osa vast ka sellel, et tänavad on muutunud puhtamaks, porimatid meie majade eeskodades tõhusamaks ja ka põrandapesemisvahendid mugavamaks ja käepärasemaks.

Kindlasti on ka seepide kvaliteeti parandatud. Selline pinnakatmise viis on hinnalt soodne ja teostuselt enamikule inimestest jõukohane. Kasutada võib seda nii vanade puhastatud ja korrastatud laudpõrandate kui ka täiesti uute põrandate puhul. Lisaks värvitule toodetakse ka valge pigmendiga seepe, mis tekitavad huvitava, justkui pleegitatud toonis pinnakatte. Põrandate seebitamine loetakse sobivaks eelkõige pehmetest puuliikidest laudpõrandate puhul, millest esimeses järjekorras tuleks nimetada mändi, aga kasutatud on seda ka kuuse ja lehise puhul.

Vedel seep küllastab puidu pooride ülemise osa, moodustab sinna kaitsva kihi ja takistab seega mustuse sattumist sügavamale puidu pinda. Hilisem regulaarne hoolduspesemine seebiveega puhastab pinda ja ühtlasi süvendab puidukaitset ning muudab puidu ülemise kihi aja jooksul kõvemaks. Liigse kolletumise ja oksakohtade tumenemise vältimiseks tulevikus on soovitatud puitu esmasel katmisel enne töödelda kas leelise või õliga.

Kuidas seebitatud põrandad praktikas vastu peavad? Eestis on kasutatud põrandate esmakatmist seebilahusega peamiselt vähekäidavatel pindadel, näiteks magamistubades. Infokeskusele teadaolevad vanimad kogemused ulatuvad umbes kolme aasta taha. Nagu meistrimees Jüri Kuusmann kinnitada teab, on need põrandad suurepäraselt vastu pidanud.

Autor: Tarmo Elvisto