Eesti agaraimad valijad põlvamaalased eelistasid valimisliite peamiselt väiksemates omavalitsustes. Linnades ja suuremates valdades annavad aga tooni juba erakonnad.

Erilisi üllatusi pühapäevased kohalikud valimised Põlvamaal kaasa ei toonud, ehk vaid mõnes väiksemas omavalitsuses. Näiteks Valgjärvel ei olnud võidu saavutanud rahvaliitlased sellele, kes neist võiks vallavanemaks või volikogu esimeheks saada, isegi mõelnud. Põhiline eesmärk oli volikokku pääsemine. ?Ega me sellepärast veel vihased ole, tahame seniste juhtidega ikka koostööd teha ja valla asja ajada nii kaua, kui meil seda valda veel on,? arutles nimekirjas enim hääli kogunud Saverna Põhikooli õppealajuhataja Aksel Hoop esmaspäeva hommikul.

Valimisliidud jagavad Põlvamaal võimu neljas väiksemas omavalitsuses, erakonnad kaheksas ning kahes sõltub lahendus tulevaste rahvaesindajate läbirääkimisoskusest.

Nii mõnegi edukaks osutunud kodanike ühenduse esindaja tunnistas avameelselt, et võidule aitas suuresti kaasa sellesuvine kemplemine valimisliitude lubamise või mittelubamise üle. ?Paljudel sai sellest villand ning nad ei tahtnud erakondi eeskätt seetõttu toetada,? lausus Põlva vallavolikokku pääsenud PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive.

Keskerakonnale ja Rahvaliidule jääb otsustav sõna võimu jagamisel kolmes, Reformierakonnale ja Mõõdukatele aga ühes omavalitsuses. Kui Põlva linnas pole Keskerakonnal põhimõtteliselt vaja võimu jagadagi, siis kaotusekibedust tunti parempoolsete kantsis Räpinas.

Tähendusrikas oli seegi, et lihtkvooti ei saanud täis vaid kolm vallavanemat. Kõige edukamaks osutusid siiski äsja parteistunud omavalitsusjuhid.

Autor: Mati Määrits