Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laienemise tähtaeg kõigub noateral

    Eesistujariik Taani teeb kõik, et Euroopa Komisjon saaks mandaadi liitumiskõneluste lõpetamiseks Kopenhaageni tippkohtumiseks 12.?13. detsembril, kuid kõigil liikmesriikidel ei ole nii kiire kui Taanil.
    Peamine komistuskivi Brüsselis on Prantsusmaa ja Saksamaa erinev nägemus Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) tulevikust.
    ?Kui me Brüsselis kokkuleppele ei jõua, ei ole võimalik ajakavast kinni pidada,? ütles Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen intervjuus Prantsuse päevalehele Le Monde. ?Laienemine lükkuks edasi.?
    Nädala algul Luksemburgis toimunud ELi rahandusministrite kohtumine ei toonud läbimurret. ?Rahaküsimused on endiselt lahti,? ütles üks ELi diplomaat.
    Taani välisministri Per Stig Mölleri sõnul tuleb Brüsselis lahendada kolm põhiküsimust: põllumajandustoetused ja struktuurifondide summad kandidaatriikidele ning mehhanism, mis välistaks, et uutest riikidest võiks vahetult liitumise järel saada ühiskassasse suuremad sissemaksjad kui rahasaajad.
    Põhivaidlus käib põllumajanduse üle. Osa riike ei taha uutele tulijatele üldse otsetoetusi anda, teised on nõus neid jaokaupa jagama. Saksamaa, Holland, Rootsi ja Suurbritannia kardavad kulude kontrollimatut kasvu ning nõuavad garantiisid praeguse poliitika reformimiseks.
    Vastasleeri juhib Prantsusmaa, mis on ise suurim kasusaaja ? aastal 2000 said Prantsuse talunikud otsetoetusi 5,8 miljardit eurot. Enne aastat 2006, kui lõpeb praegune eelarveperiood, ei taha Prantsusmaa reformi arutada. Teisipäeval hoiatas president Jacques Chirac, et koos põllumajanduspoliitika reformiga tuleb jutuks võtta ka Briti 1984. a välja kaubeldud tagasimakse ühiseelarvest. Seda võeti kui eesootava lahingu avalasku ning hoiatust brittidele, et need liiga agaralt reformi ei toetaks.
    Saksa kantsleri Gerhard Schröderi sõnul püütakse Brüsselis üksmeelele jõuda, kuid ta ei välista, et küsimus lükkub Kopenhaageni kohtumiseni edasi. See võib tähendada olukorda, kus kandidaatriikidel tuleb ilma läbirääkimisvõimaluseta öelda pakkumisele jah või ei, tunnistas Soome välisminister Erkki Tuomioja Soome ajakirjanduses.
    Komisjoni ettepaneku järgi on põllumajandustoetused 10 kandidaatriigile 2004. aastal 2 mld eurot, 2005. aastal 3,6 mld ning 2006. aastal 3,9 mld eurot.
    Struktuurifondide osas vaieldakse 4 miljardi euro üle. Taani ettepanek on eraldada 10 kandidaatriigile aastateks 2004?2006 25,3 miljardit eurot. ELi eelarve suurimad rahastajad eesotsas Saksamaa ja Hollandiga tahavad summa, mis uued liikmesriigid niigi kehvemasse seisu jätab, kärpida 21,4 miljardile eurole.
    Brüsselis kergitab küsimusi ka Hollandi valitsuskriis. Eile arutas Hollandi parlament, millised volitused vahevalitsusele anda. Holland on kriitiline osa kandidaatriikide liitumisküpsuse suhtes ? nimetatud on Poolat, Küprost ja Slovakkiat.
    Erkki Tuomioja ütles Luksemburgis, et ei ole kindel, et kõik 10 kandidaatriiki Kopenhaagenis liitumiskutse saavad. Ka tahab Holland koos Soomega pikendada väljapakutud kaheaastast perioodi, mille jooksul liikmesriigid saavad siseturul piiranguid seada, kui liidu laienemine toob suuri häireid.
    ?Ennustan Brüsselis väga raskeid läbirääkimisi,? ütles Anders Fogh Rasmussen. ?Kõik valitsusjuhid peaksid vajadusel olema valmis ka laupäevaks jääma.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Aasia turud rallisid, kui investorid kaalusid Hiina protestide mõju
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Olulisemad lood

Toidutootja: kallima kraami müük kukub, aga odavpood pole võimule pääsenud
Toidutootja Orkla juhatuse esimene Kaido Kaare sõnul valmistub suurfirma kriisiks ning kardab, et tarbija rahakott ei pea karmile hinnatõusule vastu.
Toidutootja Orkla juhatuse esimene Kaido Kaare sõnul valmistub suurfirma kriisiks ning kardab, et tarbija rahakott ei pea karmile hinnatõusule vastu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.