Laienemise tähtaeg kõigub noateral

Eesistujariik Taani teeb kõik, et Euroopa Komisjon saaks mandaadi liitumiskõneluste lõpetamiseks Kopenhaageni tippkohtumiseks 12.?13. detsembril, kuid kõigil liikmesriikidel ei ole nii kiire kui Taanil.

Peamine komistuskivi Brüsselis on Prantsusmaa ja Saksamaa erinev nägemus Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) tulevikust.

?Kui me Brüsselis kokkuleppele ei jõua, ei ole võimalik ajakavast kinni pidada,? ütles Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen intervjuus Prantsuse päevalehele Le Monde. ?Laienemine lükkuks edasi.?

Nädala algul Luksemburgis toimunud ELi rahandusministrite kohtumine ei toonud läbimurret. ?Rahaküsimused on endiselt lahti,? ütles üks ELi diplomaat.

Taani välisministri Per Stig Mölleri sõnul tuleb Brüsselis lahendada kolm põhiküsimust: põllumajandustoetused ja struktuurifondide summad kandidaatriikidele ning mehhanism, mis välistaks, et uutest riikidest võiks vahetult liitumise järel saada ühiskassasse suuremad sissemaksjad kui rahasaajad.

Põhivaidlus käib põllumajanduse üle. Osa riike ei taha uutele tulijatele üldse otsetoetusi anda, teised on nõus neid jaokaupa jagama. Saksamaa, Holland, Rootsi ja Suurbritannia kardavad kulude kontrollimatut kasvu ning nõuavad garantiisid praeguse poliitika reformimiseks.

Vastasleeri juhib Prantsusmaa, mis on ise suurim kasusaaja ? aastal 2000 said Prantsuse talunikud otsetoetusi 5,8 miljardit eurot. Enne aastat 2006, kui lõpeb praegune eelarveperiood, ei taha Prantsusmaa reformi arutada. Teisipäeval hoiatas president Jacques Chirac, et koos põllumajanduspoliitika reformiga tuleb jutuks võtta ka Briti 1984. a välja kaubeldud tagasimakse ühiseelarvest. Seda võeti kui eesootava lahingu avalasku ning hoiatust brittidele, et need liiga agaralt reformi ei toetaks.

Saksa kantsleri Gerhard Schröderi sõnul püütakse Brüsselis üksmeelele jõuda, kuid ta ei välista, et küsimus lükkub Kopenhaageni kohtumiseni edasi. See võib tähendada olukorda, kus kandidaatriikidel tuleb ilma läbirääkimisvõimaluseta öelda pakkumisele jah või ei, tunnistas Soome välisminister Erkki Tuomioja Soome ajakirjanduses.

Komisjoni ettepaneku järgi on põllumajandustoetused 10 kandidaatriigile 2004. aastal 2 mld eurot, 2005. aastal 3,6 mld ning 2006. aastal 3,9 mld eurot.

Struktuurifondide osas vaieldakse 4 miljardi euro üle. Taani ettepanek on eraldada 10 kandidaatriigile aastateks 2004?2006 25,3 miljardit eurot. ELi eelarve suurimad rahastajad eesotsas Saksamaa ja Hollandiga tahavad summa, mis uued liikmesriigid niigi kehvemasse seisu jätab, kärpida 21,4 miljardile eurole.

Brüsselis kergitab küsimusi ka Hollandi valitsuskriis. Eile arutas Hollandi parlament, millised volitused vahevalitsusele anda. Holland on kriitiline osa kandidaatriikide liitumisküpsuse suhtes ? nimetatud on Poolat, Küprost ja Slovakkiat.

Erkki Tuomioja ütles Luksemburgis, et ei ole kindel, et kõik 10 kandidaatriiki Kopenhaagenis liitumiskutse saavad. Ka tahab Holland koos Soomega pikendada väljapakutud kaheaastast perioodi, mille jooksul liikmesriigid saavad siseturul piiranguid seada, kui liidu laienemine toob suuri häireid.

?Ennustan Brüsselis väga raskeid läbirääkimisi,? ütles Anders Fogh Rasmussen. ?Kõik valitsusjuhid peaksid vajadusel olema valmis ka laupäevaks jääma.?