Avec la raison et le coeur

Ssajandi ärikeskkonda iseloomustab globaliseeritus, infotehnoloogia ja inimesekesksus, mis omakorda tõstab esile virtuaalsuse ja emotsionaalsuse. Me peame ühest küljest võidu jooksma kogu maailma tehnoloogiaarenguga ja teisalt suutma kontakteeruda isiklikult, silmast silma kliendi, partneri, töötajaga.

Juhtimisvaldkond kaasajal on küllastatud juhtimisteooriatega praktiliselt igale maitsele ja see on suurepärane. Maailm on mitmekesine ja komplitseeritud ning lõplikku tõde ei ole olemas. On olemas õiged meetodid iga erineva ettevõtte ja juhi jaoks, nagu ka sama ettevõtte erineva olukorra jaoks. Hea juht leiab sellest valikuvõimaluste paljususest antud olukorra jaoks õiged teooriad ning vahetab ja asendab neid oskuslikult protsessi käigus parima tulemuse ning soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Kõik kõnealused teooriad keskenduvad aga inimesele. Tippjuhi tähtsaim ?töövahend? on inimene. Ta võib juhtida autokraatlikult, demokraatlikult, käskude või ideede abil, ja ikkagi juhib ta inimesi. Inimesi oma emotsioonide, võimete ja soovidega. Inimesekäsitlus väidab, et inimene on komplitseeritud ja individuaalne; et enamik inimesi tahab vastutust kanda, olla loov ning otsida arenguvõimalusi; et inimesed vajavad tuge ning mõistmist, et suuta töös rakedada kogu oma potentsiaali. Inimesekäsitlusest lähtuvalt koostab juht igas erinevas olukorras inimeste pikaajalise eduka tulemuse esiletoomiseks vajalike meetodite kasutamise võrgustiku. Ehk juhtimine tänapäeval ei olegi muud kui olukorra analüüs, õigete teooriate kombineeritud rakendamine ning pikaajalise edu saavutamiseks inimesest hoolimine. Ehk nagu Max de Pree oma teoses ?Leadership is an Art? ütleb: ?Liidri esmane ülesanne on määratleda tegelikkus, viimaseks jääb tänamine, vahepeal on liider teenija rollis.?

Arvestades infotehnoloogia arengut, on töökoht üha ähmasemaks mõisteks muutumas. See asjaolu seab juhi dilemma ette. Ühel pool on virtuaalne töökeskkond, telefonikonverentsid, elektrooniline aruandlus. Teisel pool aga järjest suurenev vajadus edu saavutamiseks pöörata tähelepanu isiksusele, suhelda inimesega, arvestada tema iseärasusi. Majandusanalüütikust juhi roll täieneb üha enam psühholoogi professiooniga, lugedes inimeste hääletoonist, sõnade kasutusest ja selle muutumisest välja rahulolu, motiveeritust või ükskõiksust ja petturlust. Hea juht oskab anda inimesele tema potentsiaali maksimaalseks rakendumiseks vajalikku privaatsust koos piisava meeskonnatundega. Raamatus ?Sõja seadused? on Sun Zi kirjeldanud võitlust ülemvõimu pärast vaimu, südame ja muutuste valitsemisena. Paljude hämmastuseks kirjeldab ta ka väejuhi analüütika ja autokraatlike meetodite kõrval psühholoogia võtete kasutamise tähtsust soovitud tulemuse saavutamiseks.

Me oleme harjunud, et edukat juhti peame saama kirjeldada isikuomadustega nagu kartmatu, julge, karm. Emotsionaalse intelligentsuse ajastu aga nõuab tasakaalustatud omadustega juhte. Juhte, kelle vaprus on tasakaalustatud mõistusega, ettevaatlikkus otsustavusega, raev enesevalitsusega, ligimesearmastus karmusega. 21. sajandi ettevõtlus eeldab kohanemisvõimelisi, hea intuitsiooni, inimese- ja majandusreeglite tundmisega analüütilisi juhte, kellele ei ole võõrad loodusseaduspärasused. Täna ja tulevikus vajatakse üha vähem juhti kui ikooni. Juht peab olema meeskonna liige ? koordinaator, kes suudab ?punuda? inimvõrgustiku omavahel sobivatest ala parimatest asjatundjatest tegutsemaks optimaalseima ressursikuluga eesmärgi saavutamiseks. Juhi põhiliseks erioskamiseks alanud sajandi ettevõttes on õigete inimeste õige valiku ja paigutamise oskus ning oskus juhatada see kooslus läbi saavutuskesksete meetodite jätkusuutlikule arengule maksimaalse kasumi nimel.

Käesolevaks sajandiks on muutunud nii tarbija kui ka töötaja väärtused ning vajaduste struktuur. Rolf Jensen oma ?Unelmate ühiskonnas? on kirjeldanud tarbija nõudluse tekkimist emotsionaalse toote järele. Toodete ja teenuste ?hingestamine? eeldab üha suurenevat loome- ja turundusinimeste tähtsust, nagu ka kindlasti osakaalu ettevõttes. Juht peab oma juhtimismeetodite ja -kultuuri juures arvestama nii loovisikute, täppis- ja liinitöötajate töö iseloomu kui ka isiku iseärasustega.

Juhtimine on üha enam osalusjuhtimine. Eduka juhtimise aluseks on nn partnerlus töötajaga lähtudes teesist, et juht on meeskonna liige koordinaatori rollis, kes sõnastab meeskonna liikmete toel visiooni, valib elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks vajaliku strateegia, meetodid ja vahendid. Ta koostab LOO, milles on tegevad parimad spetsialistid positiivse ja pikaajalise edu nimel. Innovatsiooni ja tootlikkuse maksimeerimiseks tuleb tehnoloogilise edenduse kõrval enam motiveerida emotsioonide loomist ja kinnistamist oma toodetele. Juhi tööd hakkavad järjest rohkem iseloomustama subjektiivsed, raskesti mõõdetavad parameetrid ning tema töövahenditeks tõusevad inimtunnetel ja psühholoogial põhinevad argumendid.

Majandusanalüüsioskuste kõrvale kerkinud psühholoogitalent ning asjade loomuliku käigu tundmaõppimine aitab juhti meie kiiresti muutuvas maailmas edu saavutada. Tegelikult on ju kõik lihtne: kui sa tunned asjade loomulikke toimimismehhanisme ja seaduspärasusi ega ürita ?jõge vastuvoolu liikuma panna?, oled edu teel. Üks, mis ilmselt läbi aegade iial ei muutu, on vajadus teha vahet asjade vahel, mida sa suudad muuta ning mõjutada ja mida mitte.