• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avec la raison et le coeur

    Ssajandi ärikeskkonda iseloomustab globaliseeritus, infotehnoloogia ja inimesekesksus, mis omakorda tõstab esile virtuaalsuse ja emotsionaalsuse. Me peame ühest küljest võidu jooksma kogu maailma tehnoloogiaarenguga ja teisalt suutma kontakteeruda isiklikult, silmast silma kliendi, partneri, töötajaga.
    Juhtimisvaldkond kaasajal on küllastatud juhtimisteooriatega praktiliselt igale maitsele ja see on suurepärane. Maailm on mitmekesine ja komplitseeritud ning lõplikku tõde ei ole olemas. On olemas õiged meetodid iga erineva ettevõtte ja juhi jaoks, nagu ka sama ettevõtte erineva olukorra jaoks. Hea juht leiab sellest valikuvõimaluste paljususest antud olukorra jaoks õiged teooriad ning vahetab ja asendab neid oskuslikult protsessi käigus parima tulemuse ning soovitud eesmärgi saavutamiseks.
    Kõik kõnealused teooriad keskenduvad aga inimesele. Tippjuhi tähtsaim ?töövahend? on inimene. Ta võib juhtida autokraatlikult, demokraatlikult, käskude või ideede abil, ja ikkagi juhib ta inimesi. Inimesi oma emotsioonide, võimete ja soovidega. Inimesekäsitlus väidab, et inimene on komplitseeritud ja individuaalne; et enamik inimesi tahab vastutust kanda, olla loov ning otsida arenguvõimalusi; et inimesed vajavad tuge ning mõistmist, et suuta töös rakedada kogu oma potentsiaali. Inimesekäsitlusest lähtuvalt koostab juht igas erinevas olukorras inimeste pikaajalise eduka tulemuse esiletoomiseks vajalike meetodite kasutamise võrgustiku. Ehk juhtimine tänapäeval ei olegi muud kui olukorra analüüs, õigete teooriate kombineeritud rakendamine ning pikaajalise edu saavutamiseks inimesest hoolimine. Ehk nagu Max de Pree oma teoses ?Leadership is an Art? ütleb: ?Liidri esmane ülesanne on määratleda tegelikkus, viimaseks jääb tänamine, vahepeal on liider teenija rollis.?
    Arvestades infotehnoloogia arengut, on töökoht üha ähmasemaks mõisteks muutumas. See asjaolu seab juhi dilemma ette. Ühel pool on virtuaalne töökeskkond, telefonikonverentsid, elektrooniline aruandlus. Teisel pool aga järjest suurenev vajadus edu saavutamiseks pöörata tähelepanu isiksusele, suhelda inimesega, arvestada tema iseärasusi. Majandusanalüütikust juhi roll täieneb üha enam psühholoogi professiooniga, lugedes inimeste hääletoonist, sõnade kasutusest ja selle muutumisest välja rahulolu, motiveeritust või ükskõiksust ja petturlust. Hea juht oskab anda inimesele tema potentsiaali maksimaalseks rakendumiseks vajalikku privaatsust koos piisava meeskonnatundega. Raamatus ?Sõja seadused? on Sun Zi kirjeldanud võitlust ülemvõimu pärast vaimu, südame ja muutuste valitsemisena. Paljude hämmastuseks kirjeldab ta ka väejuhi analüütika ja autokraatlike meetodite kõrval psühholoogia võtete kasutamise tähtsust soovitud tulemuse saavutamiseks.
    Me oleme harjunud, et edukat juhti peame saama kirjeldada isikuomadustega nagu kartmatu, julge, karm. Emotsionaalse intelligentsuse ajastu aga nõuab tasakaalustatud omadustega juhte. Juhte, kelle vaprus on tasakaalustatud mõistusega, ettevaatlikkus otsustavusega, raev enesevalitsusega, ligimesearmastus karmusega. 21. sajandi ettevõtlus eeldab kohanemisvõimelisi, hea intuitsiooni, inimese- ja majandusreeglite tundmisega analüütilisi juhte, kellele ei ole võõrad loodusseaduspärasused. Täna ja tulevikus vajatakse üha vähem juhti kui ikooni. Juht peab olema meeskonna liige ? koordinaator, kes suudab ?punuda? inimvõrgustiku omavahel sobivatest ala parimatest asjatundjatest tegutsemaks optimaalseima ressursikuluga eesmärgi saavutamiseks. Juhi põhiliseks erioskamiseks alanud sajandi ettevõttes on õigete inimeste õige valiku ja paigutamise oskus ning oskus juhatada see kooslus läbi saavutuskesksete meetodite jätkusuutlikule arengule maksimaalse kasumi nimel.
    Käesolevaks sajandiks on muutunud nii tarbija kui ka töötaja väärtused ning vajaduste struktuur. Rolf Jensen oma ?Unelmate ühiskonnas? on kirjeldanud tarbija nõudluse tekkimist emotsionaalse toote järele. Toodete ja teenuste ?hingestamine? eeldab üha suurenevat loome- ja turundusinimeste tähtsust, nagu ka kindlasti osakaalu ettevõttes. Juht peab oma juhtimismeetodite ja -kultuuri juures arvestama nii loovisikute, täppis- ja liinitöötajate töö iseloomu kui ka isiku iseärasustega.
    Juhtimine on üha enam osalusjuhtimine. Eduka juhtimise aluseks on nn partnerlus töötajaga lähtudes teesist, et juht on meeskonna liige koordinaatori rollis, kes sõnastab meeskonna liikmete toel visiooni, valib elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks vajaliku strateegia, meetodid ja vahendid. Ta koostab LOO, milles on tegevad parimad spetsialistid positiivse ja pikaajalise edu nimel. Innovatsiooni ja tootlikkuse maksimeerimiseks tuleb tehnoloogilise edenduse kõrval enam motiveerida emotsioonide loomist ja kinnistamist oma toodetele. Juhi tööd hakkavad järjest rohkem iseloomustama subjektiivsed, raskesti mõõdetavad parameetrid ning tema töövahenditeks tõusevad inimtunnetel ja psühholoogial põhinevad argumendid.
    Majandusanalüüsioskuste kõrvale kerkinud psühholoogitalent ning asjade loomuliku käigu tundmaõppimine aitab juhti meie kiiresti muutuvas maailmas edu saavutada. Tegelikult on ju kõik lihtne: kui sa tunned asjade loomulikke toimimismehhanisme ja seaduspärasusi ega ürita ?jõge vastuvoolu liikuma panna?, oled edu teel. Üks, mis ilmselt läbi aegade iial ei muutu, on vajadus teha vahet asjade vahel, mida sa suudad muuta ning mõjutada ja mida mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Mõõduvõtt Snellis: linna katse staadion Sifilt välja osta läks luhta Igamehe spordi eest ei taha enam kumbki maksta
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.