Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meie kraanivees on peidus lugematud ohud

    Õhu kõrval on vesi meid ümbritseva elukeskkonna kõige tähtsam komponent. Ilma veeta ei saa organism funktsioneerida. Vett saab inimene joogist ja söögist, sest seda on vähem või rohkem igas toiduaines. Rohke veetarbimine kuulub tänapäevase elustiili juurde. Kuid vesi, mida inimene kasutab joogiks, peab olema puhas.
    Puhas vesi koosneb ainult H²O molekulidest. Põhjus, miks looduses puhast vett ei esine, on see, et vees lahustuvad niivõrd erinevad ained. Paljud ained, mis vees lahustuvad, on looduslikud, nt mineraalid, mis satuvad vette, kui vesi voolab läbi kivimite või mulla. Kui isegi looduslikud ained võivad muuta vee mõneti kasutuskõlbmatuks, tervisele kahjulikuks või isegi ohtlikuks, siis tänapäeval tuntakse maailmas ligi 6 miljonit keemilist ühendit, sh umbes 2 miljonit sünteetilist orgaanilist ühendit. Neile lisandub igal aastal 2500, enam kui 30 000 ühendit on kaubanduslikus käibes ja 25 000 on tunnustatud potentsiaalselt kantserogeenseks. Ja väga paljusid neist leidub vees. Sel põhjusel võib kõiki aineid, mida veest leiab, v.a vesinik ja hapnik, ehk vee lisandeid nimetada saasteaineteks.
    Maailma tervishoiuorganisatsiooni definitsiooni järgi on kuivjääk vees lahustunud anorgaaniliste ühendite (loe: keemilised elemendid ja mineraalid) ja väheses hulgas orgaaniliste ühendite hulk. Orgaaniliste ühendite hulk on väike selle pärast, et koos veeauruga auruvad ka paljud orgaanilised ühendid, nende aurumistemperatuur on madalam või võrdne vee omaga. Usun, et tänapäeval pole vaja kellelegi hakata tõestama, et mida vähem saasteaineid vees on, seda kvaliteetsem ja kasulikum on see tervisele. St joogivesi tohib sisaldada piiratud kogustes või ei tohi olla üldse niisuguseid keemilisi elemente nagu raud, kaltsium, floor, plii, kaadmium, kroom jne, samuti orgaanilisi ühendeid, süsivesinikku, kloorfenoole, pestitsiide jt.
    Tänapäeval on meil järjest raskem uskuda meid ümbritsevasse puhtasse keskkonda, puhta joogivee allikate säilimisele, kuna üha tihemini loeme pressist ja kuuleme TVs teateid järjekordsest vete reostamisest, või hoiatust, et siin või seal on avastatud ulatuslik keskkonnareostus, või et loodus on ammendanud ressursid keskkonda puhastada.
    Ka linnade veevarustussüsteemid vajavad kiiremat väljavahetamist, kuna on amortiseerunud niivõrd, et on ise muutunud joogivee reostajaks.
    Tegelikult on meie kraanidest jooksvas vees peidus tervisele loendamatuid ohtusid: kloor, mis on märkamatult tegutsev kurjategija, hävitades nii väikelaste kui ka täiskasvanud inimeste ajurakke, tekitab pahaloomulisi kasvajaid; trihalometaanid, olles kantserogeensed ühendid, leiduvad toorvees ning nende kontsentratsioon suureneb veegi kloorimise käigus; nitraadid, mis suure hulga korral joogivees mõjutavad vereloomet ning suurendavad ka vähiohtu; ülemäärane raud, magneesium, kaltsium, arvukad tööstuslikud reoained, pestitsiidid, raskemetallid jne.
    ELis ja Eesti uue joogiveestandardi järgi on keemiliste elementide ja nende anorgaaniliste ühendite lubatud piirmäär 70 mlg/l, USAs nt 50, Kesk-Soomes 56 ja Norras ? raske uskudagi ? 19 mlg/l.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.