Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti toetab ?tobedat? stabiilsuspakti

    ?Eestile on olnud omane konservatiivne rahapoliitika ja fiskaalpoliitika, seega on stabiilsus- ja kasvupakti eesmärgid olnud alati osa meie üldisest majanduspoliitikast ning selle paindlikumaks muutmine ei ole meie arust otstarbekas,? ütles eurointegratsiooni büroo juht Henrik Hololei, kes on ühtlasi Eesti esindaja Euroopa Tulevikukonvendi majanduse töögrupis.
    Hololei sõnul ei leidnud ka tänaseks oma arutelud lõpetanud töögrupp, et pakt muutmist vajaks.
    Pakt sõlmiti 1996. aastal Saksamaa eestvedamisel ning see kehtestas ranged piirid laenuvõtmisele ja eelarvedefitsiidile, et kaitsta ühisrahaga liitunud riike üksikute riikide vastutustundetu poliitika eest.
    Eelkõige pidi see ohjama selliseid riike, nagu Iirimaa, Hispaania ja Portugal. Tänaseks on pakti raamidest välja kukkunud hoopis suured riigid eesotsas Saksamaaga, lisaks Prantsusmaa ja Itaalia, ning ?väikesed? liikmesriigid löövad häirekella.
    Reeglite väänamine suurtele sobivaks ohustab euro stabiilsust ning pingestab suurte ja väikeste liikmesriikide suhteid. Prantsusmaa teatas näiteks, et valitsusel on 2003. aastal teised prioriteedid kui defitsiidi kärpimine.
    Häälekas kriitik on Soome, kelle poliitikute sõnul pole eelarvedistsipliini nõue stabiilse valuuta, madala laenuintressi ning madala inflatsiooni eest palju tahta. Soomele on euroga liitumine toonud ennenägematu stabiilsuse. Praegust madalat konjunktuuri on vaevalt märgata ? laenuintressid kõiguvad 3 ümber, erinevalt 10 aasta tagusest kriisist, mil intressid hüppasid 13-le.
    ?Kui meil on kasvu- ja stabiilsuspakt ning riigid on selles kokku leppinud, ei ole rahaliidu usaldusväärsuse seisukohast mõistlik teha vastukäivaid avaldusi,? ütles Soome peaminister Paavo Lipponen.
    Ka Rootsi toetab väikeriikide ja Euroopa Keskpanga leeri. ?Kui muutusi soovinuks tugeva finantsseisuga riigid, oleks olukord teine,? ütles Rootsi keskpanga juht Urban Bäckström. ?Stabiilsuspakti üle võib diskuteerida, kuid mitte selleks, et ise teistele kehtestatud reeglitest kõrvale hiilida.?
    Euroopa Keskpank tegi läinud nädalal taas avalduse pakti toetuseks, mida Prodi ?tobedaks? nimetas. Panga juhi Wim Duisenbergi sõnul on stabiilsuspakti sätestatud eelarvedistsipliini nõuded rahaliidu jaoks ?hädavajalikud? ning pakti raamistik vajalik täiendus panga rahapoliitikale.
    ?See avaldus saadab palli tagasi rahandusministrite väravasse ning näitab, kui mures on keskpank pakti küsimärgi alla seadmise suhtes,? kommenteerisid analüütikud.
    Euroopa Komisjoni president Romano Prodi põhjendas sõnavalikut sellega, et ?tobe? on igasugune jäik reegel, mis tegelikku olukorda ei arvesta. Ajal, mil Euroopa majanduskasv mõõnab ning Saksamaad ähvardab deflatsioon, ei ole õige aeg nõuda kulude kärpimist ja maksude tõstmist, leiavad ka majandusspetsialistid.
    Halb on see, et tobedaks nimetas ELi majanduspoliitika üht nurgakivi Euroopa Komisjoni president, kelle organisatsiooni ülesanne on kontrollida reeglite täitmist. ELi tulevikudebatis soovitab majanduspoliitika töögrupp anda komisjonile reeglite jõustamiseks senisest suuremad volitused.
    ?Majanduspoliitika on aga endiselt liikmesriikide pädevuses,? ütles Hololei. Sinna jäävad ka maksud, ehkki süveneb seisukoht, et kindlates sektorites (keskkonna saastamisega seotud maksud) tuleks üle minna otsuste langetamisele kvalifitseeritud häälteenamusega.
    Eesti on kindlalt seisukohal, et praegune ühehäälsuse nõue maksuküsimustes tuleks säilitada. ?Esitasime töögrupile ka omapoolse pöördumise, milles väljendasime oma jäika seisukohta ühehäälsuse nõude säilitamiseks,? ütles Hololei. Dokumendile kirjutasid alla veel Iirimaa, Rootsi ja Läti esindajad ning sarnasel seisukohal on Suurbritannia. Debatt jätkub.
    ___________________________________________
    Intervjuu eurointegratsiooni büroo juhi Henrik Hololeiga, küsitles Anne Oja.
    Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei ütleb, et pärast liitumist ELiga kasvavad väikeettevõtjate toetused hüppeliselt.
    Mis tagaks teie arvates Eesti kodanike ja ettevõtjate piisava informeerituse EList saadavast kasust?
    Kuna 80 Kaubandus-Tööstuskoja enam kui 3000 liikmest pooldab ühinemist, siis on ettevõtjate informeeritus ilmselt juba praegu päris hea.
    Samas on heaks näiteks ELiga liitumise kasulikkusest tänavu Ikla?Tallinna?Narva maantee äärde paigaldatud tahvlid Euroopa Liidu tähepärjaga. Need tahvlid annavad kõigile liiklejatele teada, et 120 kilomeetrit meie maanteid sai tänavu korda 200 miljoni krooni Euroopa maksumaksja raha eest. Selle 200 miljoni krooni eest tehti riigieelarvest ära palju muid olulisi asju.
    Kõik projektid, milles kodanik ning ettevõtja tunnetab otsest kasu, nagu infrastruktuuri areng, keskkonnaprojektid jne, aitavad sellele otseselt kaasa.
    Kas meedia pidev urgitsemine euroraha kasutamise kallal võib Eesti liitumisele ELiga ohtlikuks saada?
    Ei, kindlasti mitte. Vastupidi, meedia urgitsemine sunnib raha kasutajaid oma projekte paremini läbi mõtlema ning korrektselt teostama.
    Võib-olla oleks Eestil mõttekas euroskeptikute suure hulga tõttu eelseisev referendum ära jätta?
    Eestis ei toimu mitte referendum, vaid rahvahääletus. Minu teada, ei ole ükski küsitlus näidanud, et Eestis oleks euroskeptikuid märgatavalt rohkem kui teistes edukates kandidaatriikides. Pigem jääb järgmine Äripäeva number ilmumata, kui et rahvahääletus ära jääb.
    Kui palju peaks Eesti riik ja EL veel abirahasid jagama, et toetajate osakaal kasvaks?
    ELi abiraha ja toetajate arvu vahel on pragmaatilises Eestis seos. Mida rohkem on teostatud ISPA, Phare ja SAPARDi projekte, seda suurem on toetus liitumisele. Eesti majandusarengu seisukohalt on tõesti ülioluline, kui hästi me suudame liitumisjärgsetel aastatel ELi abiraha ära kasutada.
    Minu arust on äärmiselt naiivne arvata, et ELi toetajate arv oleks otseses korrelatsioonis abirahaga. Juba termin abiraha on väär, kuna tegemist on eelkõige koostööprojektidega. Küll aga on kõikides riikides ELi pooldajate arv korrelatsioonis valitsuse populaarsusega, st sisepoliitiliste arengutega.
    Mis on tulekul väikeettevõtjatele, talupidajatele või pensionäridele kui probleemsetele sihtrühmadele?
    Suurematest ELi investeeringutest saavad kasu peaaegu kõik Eesti elanikud. Tallinna?Pärnu maanteel sõidavad ju nii väikeettevõtjad, talupidajad kui ka pensionärid. Samas on selge, et väikeettevõtjatele ja talupidajatele suunatud toetused kasvavad pärast liitumist hüppeliselt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturgude ralli ei jaksanud leida jätku
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kuidas vastata, kui küsitakse raha?
Jõulukuu esimeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägivad ettevõtja Oleg Gross ja vandeadvokaat Küllike Namm heategevusest ning enda põhimõtetest annetamisel.
Jõulukuu esimeses Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägivad ettevõtja Oleg Gross ja vandeadvokaat Küllike Namm heategevusest ning enda põhimõtetest annetamisel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.