Ettevõtjad sõdivad maksuameti agaruse vastu

Selle nädala lõpus toimuv kahepoolne kohtumine on juba teine, sest tulemuspalga arvele pandavate teravate probleemide hulk on ootamatult suur. Kaubanduskoja jurist Reet Teder ütles, et praeguseks on neile ettevõtetelt laekunud üle 335 negatiivse kaasuse suhetes maksuametiga. Ettevõtete vastukajadest võib Tederi sõnul selgelt välja lugeda, et maksuameti järsult teravnenud pahatahtlik suhtumine on seotud tulemuspalgaga. Palju on näiteid, kus samas situatsioonis, mida varem maksuseaduste rikkumisena ei käsitletud, tehakse nüüd ettevõte süüdlaseks.

Kaks nädalat tagasi jõuti maksuametiga kohtumisel Tederi sõnul üle käia vaid kergemad tüüpprobleemid, mis tunduvad saavat läbirääkimiste tulemusena positiivse lahenduse. Reedel tulevad arutusele aga keerulisemad küsimused, mida ta keeldus veel avaldamast.

Kaubanduskoja peadirektori kohusetäitja Siim Raie ütles, et ettevõtete kirjadest tuleb välja vajadus oluliselt suurendada korrektsust ja efektiivsust maksudokumentide käitlemisel. ?Lubamatu on dokumentide kadumine või mittesäilimine,? ütles ta. ?Tõendite ühekülgne arvestamine, väljajätmine ja hindamine ei teeni revisjoni eesmärki, mille on sätestanud maksukorralduse seadus.?

Raie lisas, et oluline on pöörata rohkem tähelepanu seaduste ühtlasele tõlgendamisele. ?Ettekirjutuste tõlgendused ja sanktsioonid erinevad nii regionaalselt kui ka ettevõtte lõikes ja toetuvad alati vaid maksuameti esindaja arvamusele,? lausus ta.

Reet Teder tõi ühe tüüpprobleemina välja ka e-maksuameti makse ja intresse ümbertõstva programmi. ?Üks ettevõte kirjeldas, et 15 minuti jooksul sai ta maksude saldo kohta neli erinevat vastust,? rääkis Teder. ?Kui aga ettevõtte andmed maksuametiga ei klapi, siis süüdi on ju teadagi ettevõte ise.?

Ka audiitorfirma Klea raamatupidaja Reet Pärtlas tunnistas, et see e-maksuameti programm on raamatupidajates tõepoolest palju närvipinget tekitanud. ?Mina näiteks nägin ühe ettevõtte puhul kolme erinevat maksusaldot ja kuidas siis teada, mis õige on,? rääkis ta. Pärtlas ütles, et hetkel tundub see probleem õnneks lahenenud olevat ja eile hommikul olid tema klientide saldod e-maksuametis õiged.

Kaubanduskoda plaanis varem kirjutada ka rahandusministrile märgukirja maksuametnike tulemuspalga negatiivsete mõjude kohta. Kuni aga toimuvad läbirääkimised maksuametiga, seda mõtet veel ei teostata, märkis Teder.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur tunnistas, et kaubanduskojaga arutatavaid probleeme on palju. Samas on suur osa nendest, näiteks teenindusprobleemid, lihtsalt lahendatavad. Ambur lisas, et märkimisväärne osa pingetest on tingitud lihtsalt tundest, et maksuamet käitub ebaõiglaselt. Sageli on need üksikjuhtumid, mille puhul maksuamet püüab revisjonide põhimõtteid ja töövõtteid selgitades ennast arusaadavamaks teha.

?Tundub, et kaubanduskojal on olnud suures osas vaid ühepoolne info ja see on väga äärmuslik,? märkis Ambur. ?See on aga suuresti selgitamise ja sõbraliku lahtirääkimise küsimus.

Karmo Velling rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles, et otseseid signaale ettevõtjate poolt maksuameti suhtes ei ole rahandusministeeriumini jõudnud.

?Rahandusministeeriumi hinnangul toimib maksuamet praegu nii nagu peab ja sisuliselt kindlasti paremini kui enne tulemustasu süsteemi kehtestamist,? lausus ta. ?Kuigi tulemustasu süsteemi kehtestamine on üks selle põhjusi, ei ole see kindlasti ainus.?