Uudised
Anne Oja
29. oktoober 2002 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskpanka häirib ülekuumenemine

Hansapank ütles mineval nädalal, et suhtub kinnisvaraarendajatesse ettevaatlikkusega. Kui palju on teie hinnangul kinnisvaraarendusprojekte, kus valmivad pinnad ei ole rendi- või ostu-müügi lepingutega kaetud?

Hansapanga ja teiste kommertspankade ettevaatlik suhtumine on igati mõistetav. Usutavasti ei hakka need pangad rahastama kassavoo põhiseid kinnisvaraprojekte, kui pole piisavaid tagatisi.

Mõneti erinev on olukord eluasemeturul, kus on tegemist valdavalt ostu-müügitehingutega. Tallinna korteriturul on olukord selline, et arendatavatest korteritest on ca 30?35 müümata.

Seega ei tohiks praegu olla ülekuumenemist, kuid kui arvestada kahe viimase aasta elamuehituse järsu kasvuga, mis ilmselt jätkub lähiaastatel, on keskpanga mure igati arusaadav.

Kas on juba tunda kaubandus- ja kontoripindade ülepakkumist?

Seda ei ole mitte ainult tunda, vaid see on reaalne tõsiasi.

Mis juhtub kinnisvaraarendajate ja hindadega siis, kui Eesti ei saa Euroopa Liitu või liitumine viibib?

Kinnisvaraarendajatega ei juhtu midagi teistmoodi kui kogu Eesti majandusega samas situatsioonis. Ühiskonnas väljakujunenud arvamuse kohaselt on Eesti majanduse arengule oluline liitumine euroliiduga.

Kui liitumine viibib, positiivsed ootused kindlasti vähenevad ja majandusintegratsioonist tekkiv lisaväärtuse kasvu loomise võimalus jääb märgatavalt väiksemaks, mis tähendab seda, et ka välisinvestorite huvid jäävad kesisemaks ja eeldatavasti kinnisvaraturu arengutempod oleksid aeglasemad.

Kui palju praegustes Euroopa Liidu vääramatut tulekut uskuvates kinnisvarahindades võib õhku olla?

Kinnisvara arendamine on suhteliselt pikk protsess ja seetõttu on ehk maa spekulatiivse hinnatõusu ootel kinnisvara ostetud. Kuid pelk teadmine, et ilmselt astume Euroopa Liitu, ei ole võimaldanud õhu lisamist üldises plaanis. Kui hindades on õhku, siis see johtub hoopis turul valitsevast nõudluse ja pakkumise vahekorrast ning rahakaupmeeste laoseisudest.

Poolteist kuud tagasi Eesti Panga rakendatud majanduse jahutamise meetmetele võib oodata lisa.

?Vaatame, mis aasta lõpus juhtub,? edastas Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots keskpanga seisukoha. Kas ja mida keskpanga poolt oodata on, sõltub neljanda kvartali eksporditulemustest.

Samas ütles Toots, et praegu Eesti Pank täiendavaid sanktsioone kommertspankade vastu ei kavanda, kuid meeleolud väljaspool Eestit püsivad pingelised ning ekspordi kasvule suuri lootusi panna ei saa.

?Ühest küljest võib kommertspankadest aru saada,? kommenteeris Toots pankade aktiivset eralaenude andmist. ?Võib aga öelda, et põhiprintsiipides on kommertspangad Eesti Pangaga nõus.?

Tootsi sõnul suhtleb Eesti Pank kommertspankadega tihedalt ning ootab nende ettepanekuid.

Ehkki praegu on Tootsi sõnul olukord veel kontrolli all ja paanikaks põhjus puudub, võib eeldada, et pangad asuvad kliente täpsemalt eristama ning vastavalt sellele laenutingimusi muutma.

Septembri- ja oktoobrikuu jooksul viis Eesti Pank majanduse jahutamiseks Eesti kommertspankadest välja ligikaudu miljard krooni keskvalitsuse hoiuseid. Peale selle soovitas keskpank kommertspankadel vaadata üle madala omafinantseeringuga laenude jagamise mõttekuse.

Emori Eesti perede finantskäitumise uuring kinnitab, et Eesti elanikud on jätkuvalt laenuvõtmisel pigem ettevaatlikud kui liiga optimistlikud.

Võrreldes aastatagusega ei ole finantskohustusi omavate perede arv tervikuna kasvanud, teatas Emor.

Otseseid finantskohustusi (erinevas suuruses laenu-, liisingu- või järelmaksukohustusi) omavate leibkondade osakaal kukkus mulluselt 31 protsendilt sel sügisel 28 protsendile peredest.

Samuti on pigem langenud uusi finantskohustusi planeerivate perede osakaal ? kui eelmisel sügisel eeldas ligi veerand Eesti peredest (24), et lähema aasta jooksul nad tõenäoliselt sooviksid laenu võtta või liisingu- ja järelmaksu võimalusi kasutada, siis käesoleval sügisel teeb selliseid plaane vaid viiendik peredest (21).

Vähenenud on kodumasinate ja muude sarnaste ostude tarbeks võetud järelmaksude ja tarbimislaenude osa, selgus uuringust.

Eelmisel sügisel omas järelmaksukohustust 16 protsenti Eesti peredest, sel sügisel 11, teatas Emor.

Kasvanud on pikemaajaliste ja suuremamahuliste finantskohustuste omamine.

Tarbimislaenude asemel võetakse laenu pigem eluaseme/kinnisvara soetamiseks, mis on laenuvõtja seisukohalt pigem investeering tulevikku. Samal ajal kasutatakse järelmaksukaarte üha rohkem otseselt igapäevakulutuste, näiteks toidu eest eest tasumiseks.

Tarbijate konservatiivsust kinnitab ka säästmiskäitumine. Sääste omab sarnaselt eelmiste aastatega pisut üle poole Eesti peredest (55) ning säästude maht on jäänud enam-vähem samale tasemele kui aasta tagasi.