Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskpanka häirib ülekuumenemine

    Hansapank ütles mineval nädalal, et suhtub kinnisvaraarendajatesse ettevaatlikkusega. Kui palju on teie hinnangul kinnisvaraarendusprojekte, kus valmivad pinnad ei ole rendi- või ostu-müügi lepingutega kaetud?
    Hansapanga ja teiste kommertspankade ettevaatlik suhtumine on igati mõistetav. Usutavasti ei hakka need pangad rahastama kassavoo põhiseid kinnisvaraprojekte, kui pole piisavaid tagatisi.
    Mõneti erinev on olukord eluasemeturul, kus on tegemist valdavalt ostu-müügitehingutega. Tallinna korteriturul on olukord selline, et arendatavatest korteritest on ca 30?35 müümata.
    Seega ei tohiks praegu olla ülekuumenemist, kuid kui arvestada kahe viimase aasta elamuehituse järsu kasvuga, mis ilmselt jätkub lähiaastatel, on keskpanga mure igati arusaadav.
    Kas on juba tunda kaubandus- ja kontoripindade ülepakkumist?
    Seda ei ole mitte ainult tunda, vaid see on reaalne tõsiasi.
    Mis juhtub kinnisvaraarendajate ja hindadega siis, kui Eesti ei saa Euroopa Liitu või liitumine viibib?
    Kinnisvaraarendajatega ei juhtu midagi teistmoodi kui kogu Eesti majandusega samas situatsioonis. Ühiskonnas väljakujunenud arvamuse kohaselt on Eesti majanduse arengule oluline liitumine euroliiduga.
    Kui liitumine viibib, positiivsed ootused kindlasti vähenevad ja majandusintegratsioonist tekkiv lisaväärtuse kasvu loomise võimalus jääb märgatavalt väiksemaks, mis tähendab seda, et ka välisinvestorite huvid jäävad kesisemaks ja eeldatavasti kinnisvaraturu arengutempod oleksid aeglasemad.
    Kui palju praegustes Euroopa Liidu vääramatut tulekut uskuvates kinnisvarahindades võib õhku olla?
    Kinnisvara arendamine on suhteliselt pikk protsess ja seetõttu on ehk maa spekulatiivse hinnatõusu ootel kinnisvara ostetud. Kuid pelk teadmine, et ilmselt astume Euroopa Liitu, ei ole võimaldanud õhu lisamist üldises plaanis. Kui hindades on õhku, siis see johtub hoopis turul valitsevast nõudluse ja pakkumise vahekorrast ning rahakaupmeeste laoseisudest.
    Poolteist kuud tagasi Eesti Panga rakendatud majanduse jahutamise meetmetele võib oodata lisa.
    ?Vaatame, mis aasta lõpus juhtub,? edastas Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots keskpanga seisukoha. Kas ja mida keskpanga poolt oodata on, sõltub neljanda kvartali eksporditulemustest.
    Samas ütles Toots, et praegu Eesti Pank täiendavaid sanktsioone kommertspankade vastu ei kavanda, kuid meeleolud väljaspool Eestit püsivad pingelised ning ekspordi kasvule suuri lootusi panna ei saa.
    ?Ühest küljest võib kommertspankadest aru saada,? kommenteeris Toots pankade aktiivset eralaenude andmist. ?Võib aga öelda, et põhiprintsiipides on kommertspangad Eesti Pangaga nõus.?
    Tootsi sõnul suhtleb Eesti Pank kommertspankadega tihedalt ning ootab nende ettepanekuid.
    Ehkki praegu on Tootsi sõnul olukord veel kontrolli all ja paanikaks põhjus puudub, võib eeldada, et pangad asuvad kliente täpsemalt eristama ning vastavalt sellele laenutingimusi muutma.
    Septembri- ja oktoobrikuu jooksul viis Eesti Pank majanduse jahutamiseks Eesti kommertspankadest välja ligikaudu miljard krooni keskvalitsuse hoiuseid. Peale selle soovitas keskpank kommertspankadel vaadata üle madala omafinantseeringuga laenude jagamise mõttekuse.
    Emori Eesti perede finantskäitumise uuring kinnitab, et Eesti elanikud on jätkuvalt laenuvõtmisel pigem ettevaatlikud kui liiga optimistlikud.
    Võrreldes aastatagusega ei ole finantskohustusi omavate perede arv tervikuna kasvanud, teatas Emor.
    Otseseid finantskohustusi (erinevas suuruses laenu-, liisingu- või järelmaksukohustusi) omavate leibkondade osakaal kukkus mulluselt 31 protsendilt sel sügisel 28 protsendile peredest.
    Samuti on pigem langenud uusi finantskohustusi planeerivate perede osakaal ? kui eelmisel sügisel eeldas ligi veerand Eesti peredest (24), et lähema aasta jooksul nad tõenäoliselt sooviksid laenu võtta või liisingu- ja järelmaksu võimalusi kasutada, siis käesoleval sügisel teeb selliseid plaane vaid viiendik peredest (21).
    Vähenenud on kodumasinate ja muude sarnaste ostude tarbeks võetud järelmaksude ja tarbimislaenude osa, selgus uuringust.
    Eelmisel sügisel omas järelmaksukohustust 16 protsenti Eesti peredest, sel sügisel 11, teatas Emor.
    Kasvanud on pikemaajaliste ja suuremamahuliste finantskohustuste omamine.
    Tarbimislaenude asemel võetakse laenu pigem eluaseme/kinnisvara soetamiseks, mis on laenuvõtja seisukohalt pigem investeering tulevikku. Samal ajal kasutatakse järelmaksukaarte üha rohkem otseselt igapäevakulutuste, näiteks toidu eest eest tasumiseks.
    Tarbijate konservatiivsust kinnitab ka säästmiskäitumine. Sääste omab sarnaselt eelmiste aastatega pisut üle poole Eesti peredest (55) ning säästude maht on jäänud enam-vähem samale tasemele kui aasta tagasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vaiko Eplik: plaadimüügist enam ära ei ela Muusikatööstus muutuste lävel
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Andre Nõmm: kõrged hoiuse intressid ilma kapitalijuhtimiseta on kui rattasõit ilma kiivrita
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Sigaodav Rootsi kinnisvarafirma on seda põhjusega
Värske lugejakiri viis mind Rootsi kinnisvaraturule. Nii nagu hea hulk aastaid tagasi, kui esimest korda Rootsi kinnisvarafirmast Oscar Properties kirjutasin, sain seegi kord lugejalt küsimuse, kas madalale vajunud aktsia hind võiks pakkuda head ostukohta.
Värske lugejakiri viis mind Rootsi kinnisvaraturule. Nii nagu hea hulk aastaid tagasi, kui esimest korda Rootsi kinnisvarafirmast Oscar Properties kirjutasin, sain seegi kord lugejalt küsimuse, kas madalale vajunud aktsia hind võiks pakkuda head ostukohta.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
3 hädavajalikku vahendit ettevõtte kaugtöö turvamiseks
Atea võrguarhitekti Ervi Teearu sõnul on mobiilsed töökohad täna juba tavapärased. Sama tavapärane peaks olema turvalahenduste kasutamine, et hoida oma seadmed pidevalt turvatud ning ettevõtte ärikriitilised andmed kaitstud. „Selleks on maailma suurim võrgulahenduste tootja Cisco Systems loonud turvalahenduste tootegrupi, mis on mõeldud just lõppkasutajate seadmetele,“ lisab Ervi, kes on üks väheseid Cisco CCIE sertifikaadiga insenere Eestis. Cisco Systemsi valikust soovitab Teearu kasutada vähemalt kolme alltoodud lahendust.
Atea võrguarhitekti Ervi Teearu sõnul on mobiilsed töökohad täna juba tavapärased. Sama tavapärane peaks olema turvalahenduste kasutamine, et hoida oma seadmed pidevalt turvatud ning ettevõtte ärikriitilised andmed kaitstud. „Selleks on maailma suurim võrgulahenduste tootja Cisco Systems loonud turvalahenduste tootegrupi, mis on mõeldud just lõppkasutajate seadmetele,“ lisab Ervi, kes on üks väheseid Cisco CCIE sertifikaadiga insenere Eestis. Cisco Systemsi valikust soovitab Teearu kasutada vähemalt kolme alltoodud lahendust.

Olulisemad lood

Venemaa analüüsib, kuidas reageerida nafta hinnapiirile Zelenskõi: hind sobib Venemaale
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.