Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajud voolavad välja juba enne ülikooli!

    Aarne Leisalu artikkel (vt. Kas tuleks takistada ajude väljavoolu?) pani küsima, kas härra osakonnajuhataja tegi nalja või on kirjatükk lihtsalt lühinägelik. Leisalu on mures selle pärast, et Eesti maksumaksja raha eest kõrgharidust saavad tulevased spetsialistid tööjõu vaba liikumise tingimustes kodumaalt lahkuvad. Lähevad sinna, kus palk parem, karjääri- ja arenguvõimalused suuremad, turvalisem ja elutervem ning ka mittemateriaalseid väärtusi austav ühiskond.
    Leisalu pakub välja kaks võimalust, kuidas sellist olukorda vältida. Esimesena nimetab ta väljarändavate spetsialistide maksustamise. Jabur mõte, mis on vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka loogikanormidega. Tõsist peamurdmist ning poliitilist ja ametkondlikku geniaalsust nõuaks rakenduspõhimõtete koostamine. Kui selline kord ka elu saama peaks, siis ilmselt maksaks ambitsioonikas spetsialist lõivu riigile ära ja läheks ikkagi. Suurema antipaatiaga takistava riigi suhtes, aga läheks.
    Teise võimalusena märgib Leisalu, et normaalsem oleks probleem lahendada isetasuva haridussüsteemi sisseseadmisega, kus koolitatav maksab kinni haridusinvesteeringu. Praegugi maksab suur osa tudengeid õpingute eest ise. Kulud haridusele on suured, õppeaine eest võidakse küsida ka 4000 kr. Kas teadmised, mis sellise summa eest ostetud, ka end ära tasuvad, oleneb edasisest karjäärist. Näiteks õpetajale jääb sellel juhul vaid õpetamisrõõm.
    Riigieelarvelisel kohal õppimine on privileeg, enamasti privileeg teadmiste eest. Ja riigieelarveline koht ei tähenda, et haridus on tasuta, selle eest maksab tänane töölkäija (suure tõenäosusega tudengi ema või isa) ressursside riikliku ümberjagamise kaudu. See süsteem toimib ühiskonnaliikmete summaarse heaolu nimel, kuid annab võimaluse arvestada üksikindiviidiga. Kõrghariduse tasulisus piirab selle kättesaadavust. Ei lahenda probleeme ka õppelaenud ? kõigile tudengitele soodsate laenude andmine ja laenude kustutamine tuleb kokkuvõttes kallim kui osa tudengite õppekoha maksumuse kompenseerimine.
    Kui kõrghariduse omandamine tasuliseks teha, valivad just andekamad lähiriikide ülikoolid, mis üliõpilaste käest maksu ei nõua. Ja Eesti on ilma ka headest õppuritest, rääkimata koolitatud spetsialistidest, kes suuremate võimalustega riike väikese Eesti vastu enam tagasi vahetama ei kipu. Ja ajude äravool hakkab toimuma juba enne ülikooli. Sellele ju tegelikult pidurit ei ole, reformikeerises Eesti kõrgharidus ei suuda pakkuda konkurentsi sissetöötanud Euroopa ülikoolidele.
    Aga Leisalu on vist rahul, riik pole ju välismaal õppija koolitusele raha kulutanud. Mis siis, et Eestisse jäävad vähem ettevõtlikud, aga ikkagi siin koolitatud ja las siis arendavad Eestit oma teadmistele, võimetele ja motivatsioonile vastavalt.
    Need noored, kes välisriikides läbi löönud, on seda peamiselt teinud edasipüüdleva iseloomu ja keskmisest kõrgemate vaimsete võimete tõttu, mitte seetõttu, et siinne ülikooliharidus niivõrd hea oleks. Nõukogude karmile koolikorraldusele võivad isegi praegused üliõpilased aitäh öelda, aga ülikoolisüsteemi jõuti juba muutma hakata, kui allakirjutanu eakaaslased kõrgharidust nõutama hakkasid.
    Leisalu tundub unustavat, et hariduse omandamisel on üks motivaator just tõik, et paremate baasteadmistega saab parema töökoha ja selle kaudu tõuseb elukvaliteet. Kui aga riik või ülikool teeb otsustavaid samme tööturu piiramiseks, tekib reaktsioon: miks ma peaks püüdma, kui tuhanded on hariduse omandanud spikerdades ja nihverdades ning on praegu Eestis korralikel ametikohtadel.
    Autor: Riina Palu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.