Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet: tavakodanik ei tunneta maksupettuste ohtlikkust
Tavakodanike seas valitsev arusaam on, et maksupettuste tõttu kannataja on eelkõige riik, kirjutab järgmises ÄPs Raivo Piiritalo maksuametist.
Paljud vastloodud ja turul aktiivselt osalema asunud äriühingud on valinud endale eesmärgiks kiire ja komplikatsioonideta rikastumise. Seejuures püütakse tihtipeale ebaseaduslike vahenditega vähendada äriühingul lasuvat maksukoormust, kirjutab Piiritalo.
Selline käitumine on kahtlemata riigi ja kaaskodanike suhtes pahatahtlik, kuid vastavalt kehtivatele arusaamadele ei tunneta tavakodanik n.ö. ?valgekraede? seaduserikkumiste ohtlikkust. Valitsev arusaam on see, et selliste tegude all on kannataja ennekõike riik, kuid tavakodaniku mõttelaadi kohaselt on riik umbmäärane mõiste, pealegi ei kaasne selliste toimingutega mõrva või varguse toimepanemise tulemusena võrreldavat kannatanu efekti.
See fakt on teinud väga trendikaks kombe heita maksuametile esimesel võimalusel ette maksumaksja ahistamist ja kummalisel kombel isegi maksumaksja arvel isiklikku rikastumist. Ometigi pole homse päeva peale mõtlevale inimesele tarvis pikalt seletada, kuivõrd destruktiivselt ja diskrediteerivalt mõjub varimajandus riigi majandusele.
Nn ?valgekraede? seaduserikkumiste tulemusena kannatab sellise tegevuse all mitte ainult riik, vaid ka iga aus maksumaksja ja seega ka iga Eesti Vabariigi kodanik. Seda lihtsat fakti kahjuks kas ei taheta või ei suudeta endale teadvustada, kirjutab maksuameti järelevalveosakonna juht Raivo Piiritalo.