Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ainult kokkuhoid katab teise samba eelarveaugu

    Kuna pensioni II sambaga liitumise kevadine sessioon jäi võrdlemisi tagasihoidlikuks, ei osanud keegi prognoosida sedavõrd suurt liitujate arvu, kui tegelikult tuli ? kevadistega kokku 207 200. See tekitab juba tõsiseid probleeme riigieelarvele ja lahendusena on vaetud nii 2+4 skeemi revideerimist, stabilisatsioonireservi kasutamist, riigilaenu võtmist kui ka muude maksude tõstmist.
    Äripäeva arvates tuleb puudujääv osa, umbes 700 miljonit krooni, katta kõige loomulikumal viisil: valitsuskulude kokkuhoiuga. Muud lahendused on kas halvad või väga halvad.
    Tuleb nentida, et valimiste-eelsed lisaeelarved olid suisa kurjast. Nüüd oleks need summad tõhusaks toeks ettenäge-matult riigieelarvesse kärisenud augule. Maksudest paremini laekunud raha pudenes niisama sõrmede vahelt, kui mitte pidada kasuks poliitikute enesereklaami rikkuse heldekäeliste ümberjagajatena. Seda enam tuleb edaspidi püksirihma pingutada.
    Miks on muud augulappimise viisid halvad?
    Kui revideerida 2+4 skeemi töötaja kahjuks (näiteks tasemeni 3+3 või isegi 2+0), tekiks ühiskonnas suur meelepaha, kuna riik on oma sõnu söönud. Riigikogu koosseis, kes muudatuse teeks, kirjutaks alla poliitilise enesetapu manifestile. Tühja neist poliitikutest, aga töötajat oleks kõige alatumal moel ninapidi veetud.
    Kakssada tuhat liitujat on arvestatav valijate hulk, kelle kaotsiminekuga ei riskiks ükski poliitiline jõud. Ses mõttes on suur liitujate arv süsteemi muutumatuna püsimise garantiiks. Kuid mida suurem liitujate arv nüüd ja tulevikus, seda suurem ka auk eelarves.
    Stabilisatsioonireservi kallale minek aitab ainult ühe korra, kuid eelarve probleemid sellega ei kao. Sööme paarimiljardilise reservi ära ja mis edasi? Ses mõttes tuleb mõelda kohe pikemaajaliste lahenduste peale, milleks saab olla vaid kulutuste kokkuhoid ja kõikvõimalikest positiivsetest lisaeelarvetest loobumine.
    Laenuvõtmine ei aita samuti, sest siis tuleb laenu võtma jäädagi. Mingist hetkest käivitub koos intressidega tagasimaksmise kohustus, mis koormab eelarvet mitmekordselt.
    Riigi laenuvõtmine oma jooksvate kohustuste täitmiseks, mis pensionikassa täitmine vaieldamatult on, jätab välisinvestoritele eriti halva mulje. Võib-olla langeksid Eesti rahvusvahelised reitingud vms.
    Raha saamine maksude, näiteks sotsiaalmaksu tõstmisega on kõige hullem variant, kuna see halvendab eranditult kõiki Eesti majandusnäitajaid. Suureneks tööpuudus ja väheneks Eesti konkurentsivõime maailmaareenil.
    Oleks kahju, kui II sammas blokeeriks tulumaksumäära alandamise.
    Kui riik tegi pensioni II sambale reklaami ja sai palju ?tellijaid?, siis peab ta tekkinud olukorrast välja tulema. Ja niiviisi, et ta oma kodanikke kaaskannatajateks ei muudaks. Ses mõttes pole riiklikule kokkuhoiupoliitikale alternatiivi. Aastate pärast läheb ju lihtsamaks ? siis, kui II sambaga liitujad hakkavad pensionile jääma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Täna on viimane päev märkida Coopi aktsiaid
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.