Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kommertspankade elu karmimaks

    Eesti Panga nõukogu otsus suurendab Hansapanga kohustuslike reservide baasi 3 miljardi krooni võrra ja reservide mahtu 400 miljoni krooni võrra. Ühispanga reservid suureneksid kuni 100 miljoni krooni võrra.
    Eesti Panga nõukogu otsuse tulemusel peaksid kommertspankade kohustuslikud reservid suurenema, sest enam ei saa välismaiste pankade ees olevatest kohustustest nende vastu seisvaid nõudeid maha arvata.
    Lisaks tuleb märtsis kohutuslike reservide baasi arvestusse arvestada ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.
    Kui reservide senine määr jääb samaks, peaks pankade kasumlikkus vähenema.
    ?Sellest võib sellise järelduse teha,? lausus Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots. ?Aga ei maksa sündmustest ette rutata.?
    Tootsi sõnul on plaanis enne 1. märtsi senine reservi määr üle vaadata. ?Milliseks tegelik mõju pankadele kujuneb, saab rääkida alles veidi enne 1. märtsi,? lisas ta.
    Eesti Panga nõukogu otsus suurendab Hansapanga kohustuslike reservide baasi 3 miljardi krooni võrra ja reservide mahtu 400 miljoni krooni võrra. Meelis Paakspuu Hansapangast kinnitas, et otsusel ei ole olulist mõju panga kasumile, sest efekt ei ole olemasoleva reservide mahuga võrreldes väga suur. Hansapanga kohustuslike reservide baas on praegu 31 miljardit krooni ja reservi maht 3,7 miljardit krooni.
    Paakspuu lausus, et kui Eesti pank peaks langetama kohustusliku reservi määra, pole küsimus mitte niivõrd reservide suurendamises, kuivõrd nende struktuuri muutmises.
    Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuetes on pankade kohustusliku reservi määr 3, Eestis 13.
    Ühispanga reservid suureneksid Eesti Panga nõukogu otsusega kuni 100 miljoni krooni võrra. Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing lausus, lisaks kuni 30 miljonile kroonile, mis on seotud välispankade nõuete ja kohustustega, suurendavad valitsuse laenu- ja välisabifondid kohustuslike reservide baasi täiendavalt 500 miljoni krooni võrra.
    Seetõttu suurenevad reservid veel täiendavalt 65 miljoni krooni võrra ehk kokku on Eesti Panga nõukogu otsuse mõju Ühispanga reservidele kuni 100 miljonit krooni, lausus Kunsing.
    Eesti Panga nõukogu otsustas, et 1. märtsist 2003 jõustuva korra kohaselt eristatakse kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ja kohustuste liigi järgi kohustusi, millele eurosüsteemis rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid.
    Lisaks otsustati, et senine netovõlgnevus välismaiste krediidiasutuste suhtes asendub brutonõudega, see tähendab kohustustest välismaiste pankade ees ei saa nõudeid välispankadele enam maha arvata. Samuti kaasatakse kohustuslike reservide baasi ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.
    Eesti Panga nõukogu otsused ei ole seotud keskpanga sellesügiseste meetmetega Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks, vaid lähtuvad rahapoliitika reformi strateegiast, lausus keskpanga avalike suhete juht Janno Toots.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.