Kommertspankade elu karmimaks

Artikkel

- Uudised
- Kaja Koovit
- 3. november 2002 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kommertspankade elu karmimaks
Eesti Panga nõukogu otsus suurendab Hansapanga kohustuslike reservide baasi 3 miljardi krooni võrra ja reservide mahtu 400 miljoni krooni võrra. Ühispanga reservid suureneksid kuni 100 miljoni krooni võrra.
Eesti Panga nõukogu otsuse tulemusel peaksid kommertspankade kohustuslikud reservid suurenema, sest enam ei saa välismaiste pankade ees olevatest kohustustest nende vastu seisvaid nõudeid maha arvata.
Lisaks tuleb märtsis kohutuslike reservide baasi arvestusse arvestada ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.
Kui reservide senine määr jääb samaks, peaks pankade kasumlikkus vähenema.
?Sellest võib sellise järelduse teha,? lausus Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots. ?Aga ei maksa sündmustest ette rutata.?
Tootsi sõnul on plaanis enne 1. märtsi senine reservi määr üle vaadata. ?Milliseks tegelik mõju pankadele kujuneb, saab rääkida alles veidi enne 1. märtsi,? lisas ta.
Eesti Panga nõukogu otsus suurendab Hansapanga kohustuslike reservide baasi 3 miljardi krooni võrra ja reservide mahtu 400 miljoni krooni võrra. Meelis Paakspuu Hansapangast kinnitas, et otsusel ei ole olulist mõju panga kasumile, sest efekt ei ole olemasoleva reservide mahuga võrreldes väga suur. Hansapanga kohustuslike reservide baas on praegu 31 miljardit krooni ja reservi maht 3,7 miljardit krooni.
Paakspuu lausus, et kui Eesti pank peaks langetama kohustusliku reservi määra, pole küsimus mitte niivõrd reservide suurendamises, kuivõrd nende struktuuri muutmises.
Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuetes on pankade kohustusliku reservi määr 3, Eestis 13.
Ühispanga reservid suureneksid Eesti Panga nõukogu otsusega kuni 100 miljoni krooni võrra. Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing lausus, lisaks kuni 30 miljonile kroonile, mis on seotud välispankade nõuete ja kohustustega, suurendavad valitsuse laenu- ja välisabifondid kohustuslike reservide baasi täiendavalt 500 miljoni krooni võrra.
Seetõttu suurenevad reservid veel täiendavalt 65 miljoni krooni võrra ehk kokku on Eesti Panga nõukogu otsuse mõju Ühispanga reservidele kuni 100 miljonit krooni, lausus Kunsing.
Eesti Panga nõukogu otsustas, et 1. märtsist 2003 jõustuva korra kohaselt eristatakse kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ja kohustuste liigi järgi kohustusi, millele eurosüsteemis rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid.
Lisaks otsustati, et senine netovõlgnevus välismaiste krediidiasutuste suhtes asendub brutonõudega, see tähendab kohustustest välismaiste pankade ees ei saa nõudeid välispankadele enam maha arvata. Samuti kaasatakse kohustuslike reservide baasi ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.
Eesti Panga nõukogu otsused ei ole seotud keskpanga sellesügiseste meetmetega Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks, vaid lähtuvad rahapoliitika reformi strateegiast, lausus keskpanga avalike suhete juht Janno Toots.
Hetkel kuum