Rämpsvõlakirjadelt üle 50 aastatootlus

Reitinguagentuur Moody?s langetas neljapäeval Euroopa suurim masinaehitus- ja energeetikakontserni ABB võlakirjade reitingu kõrge riskiga rämpsvõlakirjade tasemele. Ettevõtte võlakirjade hind langes seepeale kõvasti, kergitades näiteks 2004. aasta märtsis lõppeva võlakirja aastatootluse 56 tasemele ja firma kõige likviidsema, 15. jaanuaril 2008 lõppeva võlakirja tootluse 33 tasemele.

Arvestades ebakindlaid aktsiaturge, poleks see ju sugugi paha rahapaigutus.

?Eesti spekulandid ei ole endale üldse teadvustanud võlakirjaturu võimalusi,? ütles Sampo Panga võlakirjadiiler Ene Õunmaa. Kuigi põhjust oleks, tõdes ta, tuues näiteks Ericssoni 2003. aasta aprillis lunastatava võlakirja, mille hind viimase paari nädala jooksul on tõusnud 5, mis teeb aastaseks tootluseks üle 80.

?Võin neid võlakirju soovitada, aga investor peaks arvestama oma raha kaotamise võimalusega,? lausus Hansapanga finantsturgude osakonna intressitoodete spetsialist Ott Jalakas.

?Kui ABBsse raha paigutada, siis suhteliselt väike osa portfellist ja vaadata tuleb seda kui aktsiainvesteeringut,? lausus Ühispanga võlakirjadiiler Ülar Kiisla. Tema sõnul võtavad pangad kõik ABB seni vabad varad laenutagatiseks ning ettevõtte pankroti korral läheb vara pankadele ning võlakirjaomanikud on samas positsioonis kui aktsionärid ? tühjade kätega.

Investoritel, kes siiski otsustavad suurt tootlust püüdma minna, tuleb arvestada, et kuigi väikseim investeerimissumma on võlakirja standardnominaal 1000 eurot ehk 15 645 krooni, muudavad investeeringuga seotud kulud nii väikse investeeringu mõttetuks.

Ene Õunmaa sõnul võiks välisturgudele investeerima hakata alates poolest miljonist kroonist, väiksemad summad soovitab ta paigutada pigem Eesti turule.

Pankade võlakirjaspetsialistid kinnitavad, et suurettevõtete reitingute langetamisest tingitud tootluse tõus ei ole spekulatiivseid investoreid võlakirjaturule juurde toonud. ?Võlakirjainvestorid on konservatiivsed ja need, kes oleks valmis raha rämpsvõlakirjadesse paigutama, tegutsevad aktsiaturul,? tõdes Kiisla. Tema sõnul on privaatpanganduse võlakirjadesse investeerivatest eraklientidest 10 nõus mängima sellele, et osta näiteks allahinnatud ABB võlakirju. Ülejäänud 90 eelistavad stabiilset tulu ja kvaliteetvõlakirju.

Õunmaa märkis, et erainvestorite seas pole võlakirjadesse investeerimine eriti populaarne ka seetõttu, et tuleb saadud tulult tulumaksu maksta.

Spetsialistide kinnitusel on sel aastal oluliselt suurenenud Venemaa võlakirjade populaarsus ja see trend valitseb ka Euroopa võlakirjaturgudel. ?Kui veel aasta tagasi hoiti Venemaast eemale, siis nüüd on sealsed võlakirjad väga populaarsed,? kinnitas Jalakas.

Viimase 6?9 kuu jooksul on võlakirjaturgude spetsiifikas toimunud täielik muutus, tõdes Hansapanga finantsturgude osakonna intressitoodete spetsialist Ott Jalakas.

Kui varem oli võlakirjaturg väheriskantne, siis praegu on aktsiaturgude volatiilsus täiesti võrreldav aktsiaturgude omaga, kinnitas ta. ?Võlakirjaturg ei ole enam safe heaven,? lausus Jalakas.

Kui üheksa kuud tagasi võis usaldada reitinguagentuuride hinnanguid, siis nüüd on muutused nii suured ja kiired, et agentuurid ei suuda seda enam jälgida, rääkis Jalakas. Investoritel peab olema oma kindel nägemus ettevõtetest ja sektoritest.