Kaitseliidule antud 120 miljoni krooni üle puudub kontroll

Eile Riigi Teataja Lisas avaldatud Riigikontrolli aruandes tuuakse 19 avalik-õiguslike juriidilise isiku seas eraldi välja nii Kaitseliit kui ka Kultuurikapital, mille endine tegevjuht Avo Viiol viibib praegu raha mahamängimise pärast trellide taga ja ootab eeluurimise lõppemist. Kui Kultuurkapital jättis esitamata vaid 2001. aasta aruande, siis Kaitseliit pole oma aruannet esitanud juba kaks aastat järjest.

2001. aastal sai Kaitseliit riigieelarvest 67,44 miljonit krooni ja 2000. aastal 55,4 miljonit krooni, kuid selle kasutamise seaduslikkuse kohta puudub väline hinnang.

Nii Kultuurkapitalis kui ka Kaitseliidus pole läbi viidud välisauditit, mis on otseses vastuolus rahandusministri määrusega. Audiitori järeldusotsuse asemel esitas Kaitseliit sisemise keskrevisjonikomisjoni akti, milles on Riigikontrolli arvates käsitletud vaid üksikküsimusi ja seetõttu ei saa seda aktsepteerida aruannet kinnitava dokumendina.

Nii Kultuurkapital kui ka Kaitseliit jäid seetõttu välja ka rahandusministeeriumi poolt koostatavast avalik-õiguslike juriidiliste isikute koondbilansist ja tulemiaruandest. Millest võib järeldada, et rahandusministeeriumile oli Kultuurkapitali aruande puudumine teada ammu enne seda, kui Signe Kivi Kultuurikapitali juhi kasiinolembuse avalikustumise tõttu kultuuriministri kohalt tagasi astus.

Lisaks mainitud Kultuurkapitalile ja Kaitseliidule ei kajasta avalik-õiguslike juriidiliste isikute koondbilanss veel ka Eesti Kunstiakadeemia, Liikluskindlustuse Fondi, Hüvitusfondi ja Hoiuste Tagamise Fondi aruandeid. Samas kui koondbilansist välja jäänud asutused moodustavad tervelt 42 protsenti avalik-õiguslike juriidiliste isikute arvestuslikust biansimahust.

Riigikontroll leiab, et rahandusministeeriumi koostatud koondaruanded on seetõttu olulises osas ebatäielikud ja eksitavad.