Sirje Rank • 14. november 2002 kell 22:00

Kommunistlik Hiina jätkab kapitalistlikul kursil

Eile lõppenud partei 16. kongress kinnitas partei juhi kohalt lahkuva Jiang Zemini poliitilise manifesti, mis toob partei ridadesse talupoegade ja tööliste kõrvale esmakordselt ettevõtjad ja keskklassi kui ?ühiskonna produktiivseimad jõud? ning visandab aastaks 2020 Hiina sisemajanduse kogutoodangu neljakordse kasvu. Poliitilisi reforme puudutas Hiina liider vaid möödaminnes.

Jiang Zemini järeltulijaks peaks täna saama praegune asepresident Hu Jintao, kellelt olulisi muutusi ei oodata. Läänes hariduse omandanud põlvkond jõuab Hiinas võimule ehk 5?10 aasta pärast.

Partei baasi laiendamine on Jiang Zemini panus partei teooriasse, mis peab tagama talle koha eelkäijate Mao Zedongi ja 1978. a Hiina majandusreformid käivitanud Deng Xiaopingi kõrval. Partei prioriteet on majanduse arendamine, kommunismi ehitamist kui eesmärki kongressil enam ei nimetatud.

1989. aastal võimule tulnud Jiang Zemin on juhtinud Hiinat kiire majanduskasvu ning suhtelise poliitilise stabiilsuse perioodil. Oluliselt demokraatlikumaks pole majandusreformid Hiinat teinud, ehkki suund on olnud mõõdukuse suunas.

Majanduses on edasiminek olnud kiire ? reformide algusest on tööstustoodang kasvanud kaheksa korda. Muu maailma langust trotsides ennustab Hiina valitsus selleks aastaks 8 SKT kasvu.

Pidevalt kasvab välisfirmade hulk, kes on tootmise Hiinasse üle toonud. Tänavu on Hiina välisinvesteeringute mahult esimest korda maailmas esikohal, möödudes USAst. Aasta üheksa kuuga kasvasid välismaised otseinvesteeringud 23, 40 miljardile dollarile, aasta prognoos on 50?55 miljardit dollarit. Kasvav osa investeeringutest (mullu 1,6 miljardit dollarit) siirdub kõrgtehnoloogiasse. Hiina ei ahvatle enam pelgalt turu suuruse ja odava tööjõuga.

Dünaamilistest muutustest räägib ka kiire mobiiltelefonide kasutuse levik ? aasta lõpuks peaks abonentide arv kasvama 200 miljonile, tuleval aastal 300 miljonile. Tänavu lisandus igas kuus 5 miljonit uut abonenti, tehes Hiinast maailma suurima mobiilsideturu.

Interneti kasutuselt on Hiina turu-uuringute firma Nielsen/Netratings andmeil teisel kohal ? kodune internetiühendus on enam kui 57 miljonil hiinlasel võrreldes 166 miljoni ameeriklasega. Juurdekasv on 5?6 kuus.

Samas on medalil varjukülg. Koos riigifirmade restruktureerimisega kasvab tööpuudus, mis ametliku statistika järgi on 3,9 (7,25 miljonit inimest), kuid tegelikult palju suurem. Maailmapanga hinnangul vajab Hiina reformide käigus aastas vähemalt 8 miljonit uut töökohta. Ühiskonnas süveneb sotsiaalne ebavõrdsus ? maailmapanga hinnangul on 18,5 elanikkonna sissetulekud alla dollari päevas. Riigi 10 rikkama varandus on aga ajakirja Forbes andmeil 9,2 miljardit krooni inimese kohta.

Probleeme on pangandussektoris, kus analüütikute hinnangul on sadade miljardite dollarite ulatuses halbu laene.

Helge koht majanduses on eksport ? aasta 10 kuuga on eksport kasvanud 20,6, import 18,7. Oktoobris kasvas eksport 31,5, suurendades kaubandusbilansi ülejäägi 4,75 miljardile dollarile. Kokku on väliskaubanduse käive tänavu 600 miljardit dollarit.

Hiina majandusele ning partei käekäigule on oluline kiire majanduskasvu jätkumine. Selleks tahab Hiina jätkata majanduse avamist ja reforme, kuid tehes seda ettevaatlikult.

Hetkel kuum