Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtmeta telefoni valik

    Juhtmeta telefoni ostusoovi korral on poodides piisavalt suur valik, et tarbijat mõtlema panna. 1500?3500 kr maksvate telefonide omadused on vägagi erinevad ja eriti kallimate telefonide puhul tihti omaduste-hinna suhe tarbija kasuks paigast ära.
    Paika tasub panna eeldused, mida telefon kindlasti peaks tegema. Büroos kodujaama abonendina pole mõtet uurida telefoni numbrimääramise võimekust ? see funktsioon on kodukasutajale. Pikad kõne ja ooteajad on pingelise töö puhul olulised. Samuti saab reaalset kasu digitaalsest automaatvastajast. Kui telefonil on väljuhääldi-handsfree ja mitte kõrvaklappe, siis on kontoritingimustes jälle tegu lisandiga, mida ebamugav tarbida.
    Eestis on lubatud traadita telefonide standardid CT1, CT2 ja DECT. Neist kaks esimest kehtivad kuni 2005. aasta alguseni, pärast seda neid enam kasutada ei tohi. Kuidas telefone eristada? Iga telefoni dokumentatsioonis on kirjas raadiolainete sagedusriba, mida see telefon kasutab. See peab jääma lubatud vahemikku. Standard CT1 kasutab sagedust 914 ja 959 MHz, CT2 sagedust 864,1?868,1 MHz ja DECT 1880?1900 MHz.
    CT1 standard põhineb analoograadiosidel, nagu näiteks kunagine NMT. CT2 ja DECT-standardid on rajatud digitaalsele raadiosidele. Kui levi on halb, siis analoogside korral on kõne taustaks kahin, digitelefonide kõned on sel juhul lihtsalt nö auklikud (sellist nö auklikku kõnet saab kogeda ka GSM-telefoniga). Kuna DECT-standardi raadiosagedused on kõrgemad kui CT2 omad, siis segavad need vähem muude raadiosidet kasutavate seadmete tööd.
    Eestis on keelatud CT0-aparaatide kasutamine, kuna selle sagedused kattuvad televisioonis kasutatavate sagedustega ja naaber võib teie kõnet oma telerist pealt kuulata. Digitaaltelefonidel (CT2, DECT) on ühendus kodeeritud ning selle lahtikodeerimine nõuab kallist aparatuuri. Teiseks ei ole ühe digiaparaadi telefonitoruga salaja võimalik helistada teiselt telefonilt.
    Paraku müüakse Eestis ikka veel illegaalseid traadita telefone, sest seadus keelab kasutamise, mitte müügi. Keelatud telefoni kasutaja võib olla kerge saak telefonipiraatidele. Ebamugavus võib olla see, et naaber seebiseriaali vaadates taustaks hoopis ebaseadusliku telefoni kasutaja kõnet kuuleb.
    Kõige avatum standard on DECT-GAP. Erinevatelt kõigist eelmistest on DECT-GAPi korral võimalik kasutada ühe tootja telefonitorusid koos teise tootja baasjaamaga.
    Kaasaegses avatud büroos piisab ka traadita telefonidest, tavalisi lauatelefone pole enam vajagi. Kui on kavas kogu büroo liikuvaks muuta, tasuks kaaluda traadita telefonisüsteemi hankimist, mitte igaühele eraldi lauaaparaadi soetamist. Digitaalside kasutamine võimaldab lisaks kõneedastusele telefonitoru ja aluse vahel ka muud andmeedastust. Näiteks on mõne aparaadi puhul võimalik kasutada ühe telefoni küljes mitut toru ning üht telefonitoru mitmes telefonis. Eriti peaks liikuva telefoni ostmisele mõtlema sekretäri puhul, kes saab kontoris või firma territooriumil ringi liikudes kõnedele vastata.
    Samas ei tööta traadita telefoniside hästi kõikides kontorites. Nii mõjub traadita telefonide levile tuntavalt raudbetoon. Kaasaegsete büroode kipsseinad kuuldavust palju halvemaks ei tee, ent minnes toruga korrus kõrgemale või madalamale, nii et vahele jääb juba raudbetoon, võib levi kohe kaduda või halveneb tunduvalt.
    Nagu ka tavalistel mobiiltelefonidel, kuluvad traadita telefonidel eelkõige akud ja liikuvad osad (see puudutab just klapiga telefone). Kindlasti sõltub vastupidavus kasutajast: näiteks telefonitoru mahakukkumisel võivad mõned selle komponendid viga saada, kuigi kohe ei anna vigane detail endast tunda.
    Martin Meier
    Rent a Cooler Estonia OÜ müügijuht
    Juhtmeta telefon on igapäevases töös hea abimees. Kontoris ringi liikudes saab kohe kõnedele vastata ja ei pea hakkama tõkkejooksu tegema, et laua juurde jõuda. Uut telefoni hakkasin otsima põhjusel, et vana juhtmeta aparaat oli liiga suur ja ooteaeg kahanes olematuks. Samuti tahtsin, et aparaadi juures oleks automaatvastaja - nii ei lähe ka väljaspool tööaega helistanud klientide kõned ?kaotsi?.
    Kasutan Audioline juhtmeta telefoni DECT 7800 - stiilne disain ja suur ekraan jätsid hea mulje. Sümpaatsed on kõigist telefonidest erinevad polüfoonilised helisemismeloodiad, mis on tehnoloogiline uuendus. Digitaalsel automaatvastajal on hea kvaliteet ja seda on mugav kasutada. Kuigi torul on ka käed-vabad-funktsioon, kasutan seda väga harva. Soodne hind ning kõrgele kvaliteedile vihjav kaheaastane garantii olid ka loomulikult otsustamisel olulised.
    Marko Leppik
    Havera, müügijuht
    Avatud kontoris ringi liikudes oleks väga ebamugav kasutada laua külge aheldatud telefoni. Kuigi suure osa tööst teen mobiilbüroos, tuleb siiski ka kontoris vahepeal maanduda. Väike Siemensi juhtmeta telefon on samas mõõdus mobiiliga ja seetõttu mugav kasutada. Peale väikese mõõdu ei lähtunudki juhtmeta telefoni valikul muust. Ei usu, et aktiivselt tööd tegev inimene jõuaks kõiki neid lisasid päriselus kasutada, mida tänased aparaadi pakuvad.
    Ja neid lisaväärtusi, mida mina juba ammu ootan juhtmeta telefonilt ? kahjuks pole. Kui Siemensi juhtmeta telefon on koopia sama firma mobiilist, siis tegelikult ootan telefonifirmadelt, et nad lõpuks mobiili ja juhtmeta telefoni ka ühe korpuse sisse suudaksid paigutada. See oleks suur kasutusmugavaus ? väljas valin võrguks GSMi, kontorilevis aga DECTi. Olen näinud näitustel Ericssoni ja Sagemi prototüüpe ? laiatarbesse pole need miskipärast jõudnud.
    Samuti oleks viimane aeg juhtmeta telefonidele korralikud kõrvaklapisüsteemid luua. Loogiline oleks, et Bluetooth-tehnoloogial põhinevaid ? nii võiksin jälle ühest seadmest mitmes kohas kasu saada. Kuna ööseks jäetakse kontoris asuv telefon ikka laadijasse, võiks igal telefonil ka klaviatuuri- ja ekraanivalgustus olla ? see oleks tugevam ostuargument, kui kahenädalane ooteaeg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Janek Stalmeister: tarneahela finantseerimise digipööre sünnib Eesti fintech-firmas
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.