Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärnu PM: Liivi lahe räime elu on ohtu sattunud
Räime püügikvoodi vähenemine on teinud kalandusametnikele keeruliseks selle jagamise ning ähvardab Liivi lahte räimest tilgatumaks püüdmisega.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Enno Kobakene ütles, et kuna Läänemere kalanduskomisjon vähendas järsult räimevaru kehva seisu tõttu kõigi riikide püügikvoote, ei jäänud Eestilgi tänavu muud üle kui olukorraga leppida.
Komisjon arvestas Liivi lahe räimevaru Läänemere avaosast märksa paremat seisu ja andis Eestile koos Lätiga loa püüda Liivi lahest peale avamere 8111 tonni 41 000 tonni räime. Seetõttu ei esitanud Eesti ja Läti komisjonile enda vastulauset nagu varasematel aastatel, kirjutab Pärnu Postimees.
Arvestades meie traalikalurite huvi avamere püügi vastu ja oma kalurite senist suurt väljapüüki Liivi lahel, loobus Läti avamerel 3000 tonnist ning sai Eestilt niisama palju kvooti vastu Liivi lahel.
Ikkagi võivad meie kalurid tuleval aastal senisest kõvasti vähem räime püüda ning kvoodi jagamine traal- ja rannapüügi meeste vahel on muutunud keeruliseks, sest mõlemad osalised ajavad oma õigust taga, hambad ristis.
Vastasseis on tekkinud võimsamate kalatraalerite omanike ning väiksemate laevadega püüdjate vahelgi. Oma huvide kaitseks lõid suurte laevade peremehed laevaomanike liidu, mis tegutseb kalurite liidust lahus, ehkki omanikud on jäänud kalurite liidu liikmeks.
Kobakene ütles, et kui kalurid kokkuleppele ei jõua, peab ministeerium lähtuma kalandusseadusest ning jagama kvoodid ajaloolise püügiõiguse alusel. Eesti kvoot jagatakse sel juhul traalimeeste ja rannakalurite vahel selle alusel, kui palju kumbki on viimasel kolmel aastal räime püüdnud. Lõviosa kvoodist langeb siis traalikaluritele.