Tarmo Riisenberg • 20. november 2002 kell 22:00

Ilutulestik jäägu meistri teha

Nii pääseb ise tüütust kooskõlastuste ajamisest, sest lageda taeva all ilutulestiku korraldamine nõuab mitmeid kooskõlastusi ning seadusega ette nähtud ohutusnõuete täitmist.

Eesti Ilutulestike tegevdirektori Ain Sultsi sõnul on ilutulestiku tellimisel kõige olulisem arvestada sellega, et vajalike lubade ja kooskõlastuste ajamine võtab aega umbes kaks nädalat. ?Juhul kui klient on meile esitanud tellimiskirja, siis ajame me korda kõik vajalikud kooskõlastused nii kohaliku päästeameti, politseiprefektuuri kui ka omavalitsusega, kuid kokkuvõttes kulub selleks umbes kaks nädalat,? kinnitab Sults. Seega on praegu viimane aeg hakata ilutulestiku peale mõtlema. ?Kui ikka inimene tuleb detsembri keskel ja tahab, et talle korraldataks 31. detsembri õhtul ilutulestik, siis on ta lootusetult hiljaks jäänud,? sõnab Sults.

Tellimust esitades tasub ka varem valmis mõelda, kus ilutulestik peaks toimuma. On ka võimalus korraldada see ruumis, kuid siin seavad ohutusnõuded oma piirangud. Nii näiteks ei saa ilutulestikku teha ruumis, kus on madalad laed ja inimesed tihedalt koos. ?Sellise ilutulestiku tegemisele tasub mõelda siis, kui tõesti pole peoruumi ümber ühtegi vaba platsi,? kinnitab Sults.

Ka tuleb ruumis toimuva ilutulestiku korral saada selleks konkreetses ruumis tuleohutuse eest vastutava isiku nõusolek. Reeglina tuleb ilutulestik ruumis sees ka kallim kui ilutulestik väljas. ?Sellist pürotehnikat tehakse ainult Euroopas, siin toodetud asjad on aga kallimad kui Hiinas tehtud,? põhjendab Sults.

Visuaalselt ilusam ja mõjusam on teha jõulupeo ilutulestik aga lageda taeva all, kuid ka siin on omad ohutusnõuded. Nii näiteks ei sobi ilutulestike korraldamiseks tihedalt asustatud paigad, sest seadusega ette nähtud inimestest vaba ohutsoon peab olema vähemalt 170 meetri raadiuses ümber ilutulestiku toimumise koha. Väiksemate maapealsete ilutulestike korral on ohtlik piirkond 20 meetri raadiuses ümber ilutulestiku toimumise koha. Väiksemate, n-ö tsiviilkäibes lubatud ilutulestike ja rakettide puhul tuleb aga nende kasutamisel arvestada tootja poolt antud juhiseid.

Sellise pürotehnika hulka kuuluvad patareid, raketid, tulilinnud, vulkaanid, paugutajad, Rooma küünlad, maapealsed pöörised, ilutulestiku komplektid ja sisepürotehnika.

Loomulikult ei pääse ilutulestiku korraldamisel väljaminekutest. Eesti Ilutulestike tegevdirektori Ain Sultsi sõnul maksab keskmise suurusega ilutulestik umbes 30 000 kuni 50 000 krooni, kuid ettevõtted on tellinud ka 100 000 kuni 200 000 krooni maksnud vaatemänge. Maha ei jää ka eraisikud, tellitud on kuni 100 000krooniseid tulemänge.

Hetkel kuum