Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puumaja korteriga saad hea majavaimu pealekauba
Huvitava arhitektuuri ja ajaloolise taustaga puitmaja võib sageli kivimajast kallimakski osutuda. Senise kogemuse põhjal võib kinnitada, et puumajakodud endisaegsetes elamutes pakuvad huvi kindlale korteriostjate sihtgrupile. Need on tavaliselt loomingulisuse poole kalduvad inimesed, kes hindavad looduslähedust ja naturaalsust, kes armastavad puiduga kaasas käivat erilist hingust ja vaimu. Nad ütlevad, et puumajas on kuidagi kergem hingata.
Selleks et kinnisvarafirma eaka elumaja renoveerimise üldse käsile võtab, on vajalik teha hulk uuringuid maja seisukorra, juriidilise tausta, potentsiaalsete vabade pindade ja seeläbi arendustöö tasuvuse kohta. Enne otsuse langetamist tuleb konsulteerida kultuuriväärtuste ameti, arhitektide ja ehitusala spetsialistidega. Pärast maja omandamist kulub arendajail veel palju aega ja vaeva, et saada vastavatelt ametkondadelt kätte vajalikud kooskõlastused.
Renoveerimise käigus jäävad vanast hoonest tavaliselt alles vaid vanade meistrite püstitatud palkseinad ja säilitamist väärivad endisaegsed detailid. Kõik muu, alates viimistlusest ning tehnilistest süsteemidest ja lõpetades puitakende-uste ning katusega vahetatakse välja. Ehituse käigus püütakse maja algne välimus võimalikult suures ulatuses säilitada. Koostöös kultuuriväärtuste ametiga on võimalik (ja soovitatav) tellida ja koostada maja fassaadipass. Kui tegemist on arhitektuuriliselt väärtusliku või kaitse all oleva hoonega, peab selle välisilme suures osas samasuguseks jääma, kaitse all mitte olevate majade puhul võib arhitekt teha ka muudatusi.
Maja sisemus saab ümberehituse käigus tavaliselt täiesti uue ilme ? korterid planeeritakse vastavalt nüüdisaegsetele vajadustele. Eriti omapärasteks langevate pindade ja soppidega eluruumideks saavad ka kõik senised tuvilad-katusealused. Nähtavale jäetud talad, avatud palkseinad ning vanades majades sokli ja tulemüüride ehitamisel kasutatud paemüürid on kordumatud. Samamoodi nagu puumaja annab parema hingamise sealsetele asukatele, pakub selle ennistustöö loomingulisust tegijaile.
Renoveerimispotentsiaaliga puitmajad on enamasti ehitatud möödunud sajandi alguskümnendeil. Tallinnas leidub neid kõige enam Kadriorus, Kalamajas, Pelgulinnas ja Nõmmel. Praeguseks on uue näo ja sisu saanud siiski vaid vähesed neist, sest erastatud korteritega majades on raske leida konsensust kõigi elanike vahel. Levinud on variant, kus arendaja on valmis näiteks vaba pööningupinna väljaehitamise võimaldamise eest vastutasuks remontima elamu katuse, koridori, fassaadi või tehnovõrgud. Ka siin saab tihti otsustavaks kõigi omanike tahe või selle puudumine.
Peamiselt on tegemist endisaegsetele omanikele tagastatud majadega, mida asustab enamasti hulk nn sundüürnikke. Sundüürnike üürilepingute järjekordne pikendamine lükkab edasi aega, mil kinnisvaraarendus nende hoonete puhul õige hoo sisse saab. Vana puithoone ostmine ja renoveerimine tuleb kõne alla siis, kui seal on mingil põhjusel osa elamispinnast vabaks jäänud. Ainult sel juhul tagab ennistatud korterite realiseerimine rahavoo, mis toob tagasi ehitusele kulunud summad. Üldjuhul on üürnike otsustada, kas nad soovivad majas lepingu lõppemiseni edasi elada või kasutavad võimalust saada kompensatsiooni ning asuda ümber uuele elamispinnale. Lisaväärtust saab sellistele majadele anda korruse juurdeehitamise ja pööningupindade kasutuselevõtuga. Kui seeläbi toodetud rahavoog võimaldab ka üürnikele uued elamispinnad muretseda, on rahulolu mitmepoolne.