• OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,18%894,54
  • OMX Tallinn−0,11%2 067,26
  • OMX Vilnius0,25%1 200,5
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,21%8 742,47
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,7
  • OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,18%894,54
  • OMX Tallinn−0,11%2 067,26
  • OMX Vilnius0,25%1 200,5
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,21%8 742,47
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,7
  • 25.11.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toetuse saajad toetasid parteid

Põllumajandusettevõtted AS Evemar ja AS Perevara on kumbki annetanud 50 000 krooni 2. oktoobril.
Evemari üks omanikke Rünno Marmor rääkis, et terve tema perekond ja teine omanik perega on Rahvaliidu liikmed ja seepärast on partei toetamine oluline.
Evemar teenis eelmisel aastal miljon krooni kasumit, nii ei tule tal annetuse pealt tulumaksu tasuda, kuna see jääb alla piirmäära: 10 kasumist. Seda ületav summa läheks 35lise maksu alla. Piimatoetust on ettevõte saanud sel aastal üle 300 000 krooni ja põuatoetust oodatakse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Meie eeldame, et mingilgi määral jõuab niimoodi maamehe hääl ladvikusse,? põhjendas Marmor annetusi, mida ta kavatseb jätkata Riigikogu valimistel. Toetuse saamise ja annetuse vastuolus ta probleemi ei näinud: ?Piimatoetus on rahva jaoks üles puhutud kisa, oleks et turul oleks õiglane hind, loobuks toetusest.?
Teine annetaja, Jõgevamaa firma AS Perevara, on eelmisel aastal teeninud 5 miljonit krooni kasumit ja ei pea samuti annetuselt tulumaksu maksma. Piimalehmatoetust on ettevõte riigilt tänavu saanud miljon krooni.
Perevara nõukogu esimees Urmas Ingver selgitas, et ühel hetkel ta nägi, et Rahvaliidul on valimiste eel väga raha vaja võidujooksus teiste parteidega, ja koos teiste osanikega otsustasid annetada. Ta lisas, et annetaks hea meelega Riigikogu valimiste jaoks ka, kuid ei tea, mis suuna võtab erakonnaseadus riigilt toetust saanud firmade suhtes. Sel aastal ennustab ta eelmisest kehvemat kasumit, vahest isegi väikest kahjumit.
Enne kohalike omavalitsuste valimisi selgus, et Rahvaliitu oli 60 000 krooniga toetanud Rahvaliidu Riigikogu liikme Tiit Tammsaare põllumajandusfirma Kaiu LT, ehkki ettevõte oli saanud riiklikku piimatoetust ja sel juhul ei oleks tohtinud erakonda toetada.
Tiit Tammsaar ütles kuu tagasi, et Rahvaliit ei ole Kaiu LT 60 000 krooni suurust toetusraha tagasi maksnud. ?See toetusraha on seadusega vastuolus küll, aga ootame hetkel, kuidas uue erakonnaseaduse menetlemine kulgeb,? lausus ta.
Kaiu LT poolt Rahvaliidule makstud toetus oli riigikontrolör Jüri Kõrge ütluste kohaselt otseselt seadusega vastuolus, sest seadus keelab viimasel kahel aastal ükskõik millist riigi toetust saanud ettevõttel erakondadele annetusi teha. Kuigi erakonnaseadus mingisugust karistust praegu ette ei näe, tuleb Kõrge sõnul raha kindlasti tagasi maksta.
Tammsaar selgitas varasemas usutluses, et praegune erakonnaseaduse sõnastus viib absurdini. Nii ei saaks ükski riigilt toetust saanud ettevõte erakonda spondeerida, ükskõik millise fondi või asutuse kaudu seda tehtud on.
Rahvaliidu suurim annetaja oli Falck Baltics poole miljoni krooniga. Ettevõtja Leonid Tsingisseri OÜ Investinfo annetuseks on märgitud 300 000 krooni. Sellelt tuleb maksta 77 000 krooni tulumaksu, kuna ettevõtte eelmise aasta kasum oli Tsingisseri varem öeldud väite põhjal 190 000 krooni, millest maksuvabalt saanuks annetada vaid 19 000 krooni.
Tartu ehitusfirma Eviko annetas 200 000 krooni. Ettevõtte suuromanik Rein Murumägi sõnas, et peab annetuselt tulumaksu tasuma. Ettevõtte eelmise aasta kasum oli 600 000 krooni, seega tuleks tulumaksu maksta ligi 50 000 krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele