• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alampalk ja toetus mõjutab tööhõivet

    Selle aasta teises kvartalis ulatus töötute arv Eestis 60 000ni. Ligi pooled neist on olnud töötud rohkem kui aasta. Mis on need põhjused, miks nad ei leia tööd? Palju on räägitud puudujääkidest haridussüsteemis ja tõhusa ümberõppe puudumisest. Kuidas aga mõjutab tööpuudust töötushüvitiste ja alampalga kavandatav tõus?
    Teistes riikides tehtud uuringutes on enamasti leitud, et nii alampalk kui ka sotsiaaltoetused mõjutavad tööpuudust. Alampalga osas on leitud, et selle tõus suurendab töötust eeskätt madala kvalifikatsiooniga töötajate seas, kelle palgatase on väiksem riigi keskmisest palgast. Samas tuleb täpsustada, et alampalk saab tööpuuduse põhjuseks olla siiski vaid juhul, kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks peaks osa töötutest olema valmis töötama madalama palgaga kui kehtiv alampalk. Teiseks peaksid ettevõtjad olema nõus neid töötuid selle palgaga ka tööle võtma ? automaatselt ei saa välistada olukorda, kus ettevõtted ei oleks nõus töötuid palkama ka alampalgast madalama töötasuga.
    Peale alampalga võib tööpuudust mõjutada sotsiaaltoetuste tase. Enamikus Lääne-Euroopa ja mitmetes Kesk-Euroopa riikides peetakse kõrgeid sotsiaaltoetusi oluliseks töötuse põhjuseks. Mida suuremad on sotsiaaltoetused, seda vähem on töötul huvi tööle asuda.
    Töökoha leidmist raskendab asjaolu, et sotsiaaltoetused suurendavad minimaalset palgataset, millega töötu on valmis tööle asuma. Lisaks sellele langeb tööta olemise perioodil töötu kvalifikatsioon ning tihti tõlgendavad tööandjad pikki töötusperioode inimese väheste oskuste ja madala motivatsiooni näitajana. Seetõttu mida kauem on inimene töötu, seda raskem on tal uuesti tööd leida. Sellest tulenevalt võivad suuremad sotsiaaltoetused hoida inimesi tööturult eemal ning pikaajaliselt hoopiski vähendada nende elatustaset.
    Seni on Eestis kehtiv alampalk ja sotsiaaltoetused (eeskätt toimetulekutoetus ja töötu abiraha) olnud suhtena riigi keskmisesse palka rahvusvahelises võrdluses suhteliselt madalad. Sellest hoolimata avaldavad nad tööhõivele mõju ka Eestis.
    Alampalga olulisusest tööhõivele annab tunnistust asjaolu, et 1998. aastal oli statistikaameti tehtud Eesti tööjõu-uuringute küsitluse kohaselt tervelt iga kaheksas töötu nõus täiskohaga tööle asuma alampalgast madalama tasu eest. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et 1998. aastal oli alampalga ja keskmise palga suhe üsna madal ? ca 27%. Teatavasti on tööandjad ja ametiühingud jõudnud kokkuleppele, et alampalga ja keskmise palga suhe peaks 2008. aastaks jõudma 41 protsendini. Selle tulemusena võib suureneda nende töötute osakaal, kes on nõus alampalgast madalama tasu eest tööle asuma.
    Lisaks alampalgale on alust arvata, et ka sotsiaaltoetused võivad Eestis mõjutada tööhõivet. Käesoleva aasta alguses avalikustatud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS uurimuses tõdeti, et mõnel juhul võib sotsiaaltoetusest saadav summa olla Eestis suurem kui alampalgast saadav tasu, mistõttu töötul puudub motivatsioon tööle asuda.
    Eesti Pangas hiljuti valminud uurimuses analüüsiti, missugused tegurid mõjutavad töötusperioodi pikkust ning palgataset, millega töötu on nõus tööle asuma. Muu hulgas uuriti, missugust mõju avaldab toimetulekutoetuse või töötu abiraha saamine töö leidmise tõenäosusele ja soovitavale palgatasemele.
    Analüüs näitas, et soovitavat palgataset mõjutavad oluliselt töötu haridustase ning varasem töökogemus. Ilma varasema töökogemuseta inimesed on nõus tööle asuma madalama tasu eest. Soovitav palk on võrreldes teiste maakondade töötutega kõrgeim Harju maakonnas ning madalaim Ida-Viru maakonnas. Olulisemalt madalama tasuga lepivad naised, mitte-eestlased ja vanemad töötud.
    Samuti leiti, et töötu abiraha või toimetulekutoetuse saajad on keskmiselt kauem töötud. Lisaks sellele mõjutavad töötusperioodi pikkust inimese haridustase ja varasem töökogemus, samuti töötu elukoht, rahvus, sugu ja vanus. Kõrgema haridustasemega töötud leiavad tööd kiiremini.
    Võrreldes teiste Eesti maakondade töötutega on Harju maakonnas elanikel keskmiselt lühemad töötusperioodid. Tavaliselt võtab uue töökoha leidmine rohkem aega varem lihttöölisena töötanutel. Töötusperiood on pikem mitte-eestlastel, naistel ning alla 25aastastel töötutel.
    Sotsiaaltoetuste ja alampalga lähiaastatele kavandatav tõus võimendab ka nende mõju tööpuudusele.
    2003. aastast hakatakse Eestis maksma töötuskindlustushüvitist, mis on oluliselt suurem senisest töötu abirahast. Vastavalt eespool mainitud ametiühingute ja tööandjate kokkuleppele suureneb alampalk aastaks 2008 41 protsendini keskmisest palgast. Seetõttu suureneb vajadus majanduspoliitiliste meetmete järele, mis aitavad tasakaalustada sotsiaaltoetuste ja alampalga tõusu mõju tööhõivele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Eesti saab taastekavast esimesed miljonid peatselt kätte
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Konkurentsiamet soovitab taastuvenergia toetused üle vaadata
Börsihinna püsiv tõus tähendab konkurentsiameti hinnangul seda, et senised toetused ei ole enam nende andmise eesmärgiga kooskõlas ning neid tuleks vähendada börsihinnaga sidumise teel.
Börsihinna püsiv tõus tähendab konkurentsiameti hinnangul seda, et senised toetused ei ole enam nende andmise eesmärgiga kooskõlas ning neid tuleks vähendada börsihinnaga sidumise teel.