Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alampalk ja toetus mõjutab tööhõivet

    Selle aasta teises kvartalis ulatus töötute arv Eestis 60 000ni. Ligi pooled neist on olnud töötud rohkem kui aasta. Mis on need põhjused, miks nad ei leia tööd? Palju on räägitud puudujääkidest haridussüsteemis ja tõhusa ümberõppe puudumisest. Kuidas aga mõjutab tööpuudust töötushüvitiste ja alampalga kavandatav tõus?
    Teistes riikides tehtud uuringutes on enamasti leitud, et nii alampalk kui ka sotsiaaltoetused mõjutavad tööpuudust. Alampalga osas on leitud, et selle tõus suurendab töötust eeskätt madala kvalifikatsiooniga töötajate seas, kelle palgatase on väiksem riigi keskmisest palgast. Samas tuleb täpsustada, et alampalk saab tööpuuduse põhjuseks olla siiski vaid juhul, kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks peaks osa töötutest olema valmis töötama madalama palgaga kui kehtiv alampalk. Teiseks peaksid ettevõtjad olema nõus neid töötuid selle palgaga ka tööle võtma ? automaatselt ei saa välistada olukorda, kus ettevõtted ei oleks nõus töötuid palkama ka alampalgast madalama töötasuga.
    Peale alampalga võib tööpuudust mõjutada sotsiaaltoetuste tase. Enamikus Lääne-Euroopa ja mitmetes Kesk-Euroopa riikides peetakse kõrgeid sotsiaaltoetusi oluliseks töötuse põhjuseks. Mida suuremad on sotsiaaltoetused, seda vähem on töötul huvi tööle asuda.
    Töökoha leidmist raskendab asjaolu, et sotsiaaltoetused suurendavad minimaalset palgataset, millega töötu on valmis tööle asuma. Lisaks sellele langeb tööta olemise perioodil töötu kvalifikatsioon ning tihti tõlgendavad tööandjad pikki töötusperioode inimese väheste oskuste ja madala motivatsiooni näitajana. Seetõttu mida kauem on inimene töötu, seda raskem on tal uuesti tööd leida. Sellest tulenevalt võivad suuremad sotsiaaltoetused hoida inimesi tööturult eemal ning pikaajaliselt hoopiski vähendada nende elatustaset.
    Seni on Eestis kehtiv alampalk ja sotsiaaltoetused (eeskätt toimetulekutoetus ja töötu abiraha) olnud suhtena riigi keskmisesse palka rahvusvahelises võrdluses suhteliselt madalad. Sellest hoolimata avaldavad nad tööhõivele mõju ka Eestis.
    Alampalga olulisusest tööhõivele annab tunnistust asjaolu, et 1998. aastal oli statistikaameti tehtud Eesti tööjõu-uuringute küsitluse kohaselt tervelt iga kaheksas töötu nõus täiskohaga tööle asuma alampalgast madalama tasu eest. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et 1998. aastal oli alampalga ja keskmise palga suhe üsna madal ? ca 27%. Teatavasti on tööandjad ja ametiühingud jõudnud kokkuleppele, et alampalga ja keskmise palga suhe peaks 2008. aastaks jõudma 41 protsendini. Selle tulemusena võib suureneda nende töötute osakaal, kes on nõus alampalgast madalama tasu eest tööle asuma.
    Lisaks alampalgale on alust arvata, et ka sotsiaaltoetused võivad Eestis mõjutada tööhõivet. Käesoleva aasta alguses avalikustatud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS uurimuses tõdeti, et mõnel juhul võib sotsiaaltoetusest saadav summa olla Eestis suurem kui alampalgast saadav tasu, mistõttu töötul puudub motivatsioon tööle asuda.
    Eesti Pangas hiljuti valminud uurimuses analüüsiti, missugused tegurid mõjutavad töötusperioodi pikkust ning palgataset, millega töötu on nõus tööle asuma. Muu hulgas uuriti, missugust mõju avaldab toimetulekutoetuse või töötu abiraha saamine töö leidmise tõenäosusele ja soovitavale palgatasemele.
    Analüüs näitas, et soovitavat palgataset mõjutavad oluliselt töötu haridustase ning varasem töökogemus. Ilma varasema töökogemuseta inimesed on nõus tööle asuma madalama tasu eest. Soovitav palk on võrreldes teiste maakondade töötutega kõrgeim Harju maakonnas ning madalaim Ida-Viru maakonnas. Olulisemalt madalama tasuga lepivad naised, mitte-eestlased ja vanemad töötud.
    Samuti leiti, et töötu abiraha või toimetulekutoetuse saajad on keskmiselt kauem töötud. Lisaks sellele mõjutavad töötusperioodi pikkust inimese haridustase ja varasem töökogemus, samuti töötu elukoht, rahvus, sugu ja vanus. Kõrgema haridustasemega töötud leiavad tööd kiiremini.
    Võrreldes teiste Eesti maakondade töötutega on Harju maakonnas elanikel keskmiselt lühemad töötusperioodid. Tavaliselt võtab uue töökoha leidmine rohkem aega varem lihttöölisena töötanutel. Töötusperiood on pikem mitte-eestlastel, naistel ning alla 25aastastel töötutel.
    Sotsiaaltoetuste ja alampalga lähiaastatele kavandatav tõus võimendab ka nende mõju tööpuudusele.
    2003. aastast hakatakse Eestis maksma töötuskindlustushüvitist, mis on oluliselt suurem senisest töötu abirahast. Vastavalt eespool mainitud ametiühingute ja tööandjate kokkuleppele suureneb alampalk aastaks 2008 41 protsendini keskmisest palgast. Seetõttu suureneb vajadus majanduspoliitiliste meetmete järele, mis aitavad tasakaalustada sotsiaaltoetuste ja alampalga tõusu mõju tööhõivele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Saunum kahekordistas novembris käibe
Saunatootja Saunumi käive kasvas novembris kaks korda tänu tugevale ekspordile. Ettevõtte aktsia on aastaga langenud üle 65%, kuid IPO hinnast on aktsia +197%.
Saunatootja Saunumi käive kasvas novembris kaks korda tänu tugevale ekspordile. Ettevõtte aktsia on aastaga langenud üle 65%, kuid IPO hinnast on aktsia +197%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Tööstustoodangu maht kahanes ka oktoobris
Tööstusettevõtted tootsid oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus, teatas statistikaamet. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris, neist kõige rohkem töötlevas tööstuses.
Tööstusettevõtted tootsid oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus, teatas statistikaamet. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris, neist kõige rohkem töötlevas tööstuses.

Olulisemad lood

Miljardid või üldse mitte midagi: kuidas riigid Eesti ümber ettevõtteid toetavad Millised on Eesti toetused?
Kasvanud energiakuludega aitavad ettevõtjatel rohkem toime tulla riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal – mida kaugemale põhja poole, seda väiksemaks toetused jäävad.
Kasvanud energiakuludega aitavad ettevõtjatel rohkem toime tulla riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal – mida kaugemale põhja poole, seda väiksemaks toetused jäävad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.