Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri juht Andrus Viirg ütles, et pangandus sai investeeringuid peamiselt 1998. aastal, mil Rootsi pangad ostsid kontrollosaluse kahes suurimas Eesti pangas, Hansapangas ja Ühispangas. See samm tõstis 1998. aasta otseinvesteeringute mahu 8 miljardi kroonini. Seda oli poole enam kui kiire majanduskasvuga 1997. aastal.

Kokku on pangandusse tulnud viimase kümne aastaga investeeringuid ligi 16 miljardit krooni. See moodustab kolmandiku Eestisse tehtud investeeringutest. Pangandusele järgnevad telekommunikatsioon ja transport. Tööstusesse on tulnud viiendik välismaistest otseinvesteeringutest.

Investeeringud pangandusse viisid Rootsi juhtima riikidevahelises pingereas. Rootsist on tulnud ligi pool investeeringutest Eestisse, kokku ligi 25 miljardit krooni. Rootsile järgneb Soome 25% turuosaga. Möödunud aasta Galvexi investeering tõstis USA osa investeeringutes ligi 10 protsendile.

Eesti on investeeringute meelitamisel olnud Euroopa üleminekumaade hulgas kindlalt juhtkolmikus. Välisinvesteeringuid ühe elaniku kohta on tulnud kõige enam T?ehhi, mis on erastamistega võtnud liidripositsiooni Ungarilt. Eesti on kolmas. Järgnevatega on vahe juba suurem, näiteks Lätti on tulnud investeeringuid poole vähem ja Leetu kolm korda vähem kui Eestisse.

Andrus Viirgi sõnul on Eesti Läti ja Leedu ees eelisolukorras, sest Skandinaavia investeeringud tulevad kõigepealt Eestisse ja Eesti kaudu laienetakse Lätti ja Leetu.

Piirkonniti on Eestis investeeringud koondunud Tallinna ja selle ümbrusse. Möödunud aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas valminud välisinvesteeringualase raamatu põhjal on Tallinna osa välisinvesteeringutes 80 protsenti. Järgnevad Harju maakond 9, Lääne-Virumaa 3 ja Pärnu 2 protsendiga. Ülejäänud 6 protsenti jaguneb ülejäänud Eesti vahel.