Palgatõus paneb allhankija keerulisse olukorda

Eesti suurim allhanketööstus on sidevahendite tootmine, mille kõrgaeg oli küll 2000. aasta, kuid mis siiani annab ligi poole kõigist allhangetest. Rõivatööstus annab 16% ning elektrimasinate tootmine 12%.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Ruta Eieri sõnul annavad suure osa Eesti allhangetest siia toodud välisfirmade tütarettevõtted, kelle peamiseks motivatsiooniks Eestisse tulekul oli odav tööjõud, kuna kõik muu ? tehnoloogia, tootearendus, disain, müük ? tuleb emaettevõtte poolt. ?Selline allhanketellimuste täitmine ei eelda uurimis- ja arendustegevust ning ei ole tulevikus jätkusuutlik, kui tööjõud kallineb,? ütleb Eier. ?Siinjuures ongi ohuks, et ei pöörata tähelepanu uurimis- ja arendustegevusele või et allhange ise ei muutu keerukamaks, mis võimaldaks teadmiste ja oskuste kasvu ning tehnoloogilist arengut.?

Eier toob näitena rõivatööstuse kus on mõistetud, et madalate tööjõukuludega ei suuda Eesti kaua kaasa mängida. ?Rõivatööstus on positiivne näide, kuidas lihtsalt allhankelt on mindud üha enam üle allhanke terviktoote müügile ja omatoodete arendamisele,? räägib ta. ?Kahjuks aga ei toimu kogu Eesti tööstuses kiire nihe omatoodete osa suurenemise suunas.?

Baltika käibest moodustas selle aasta üheksa kuu tulemuste põhjal allhange 19 protsenti, olles aastaga vähenenud ühe protsendi võrra.

Baltika juhi Meelis Milderi sõnul võiks allhanke optimaalne osa ettevõtte käibes paari aasta pärast olla 5 protsenti. ?Loomulikult võib olla rõivatööstusettevõte edukas allhanget tehes, kui ta sellele spetsialiseerub,? ütleb Milder. ?Baltika aga on viimastel aastatel vähendanud allhanke osa ja keskendunud eelkõige oma brändide tootmiseks.?

Sama teed on läinud Sangar. Sel aastal annab allhange umbes poole Sangari käibest, kolme aasta pärast võiks see olla 20 protsenti. Põhjuseks see, et ettevõtte kulud tõusevad kiiresti ja jõuavad varsti järele Soome ettevõtete kuludele.

Kui rõiva- ja tekstiilitööstuse põhiekspordis väheneb allhanke osa jõudsalt, siis suurima allhankegrupi masinate ja seadmete osas domineerib endiselt lihtsam allhange. Selles kaubagrupis, millest suurim allhankija on Elcoteq, on allhanke osa kõige kõrgem ja allhankemahud kõige kõikuvamad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Merike Riipineni sõnul kahanes eelmisel aastal maailmamajanduse jahenemise tõttu kõige rohkem just masinate ja seadmete allhanke eksport. ?Selle põhjuseks oli peamiselt telekommunikatsioonisektori madalseis ? mobiiltelefonide allhanked vähenesid Eestist ligi poole võrra,? sõnab Riipinen. Selle aasta algul jätkus telekommunikatsioonisektori nõrk seis, kuid teises kvartalis toimus väike tõus, mis annab lootust allhankeekspordi mõõdukale kasvule aasta teisel poolel.

Norma turundus- ja arendusdirektori Peeter Pibbo sõnul on allhankijate mõtteviis muutumas, kuid mitte kergelt. ?Ei tohiks toimida nii, et toome Eestisse mingi seadme ja tambime siin midagi teha, arendamata sealjuures toodet ja muutmata tööd efektiivsemaks,? räägib Pibbo. ?Siiski on juba firmasid, kes müüvad nn inseneriallhanget, ka meie müüme Autolivile oma ?ajusid?.?

Ka elektriseadmete valmistaja Harju Elekter on jõudsalt vähendanud allhanke osatähtsust. Ettevõtte nõukogu juht Endel Palla nimetab allhanke tegemise probleemidena tootearenduse puudumist, suurt sõltuvust maailmamajandusest, kõikuvaid mahtusid, palkade kasvu ja sellest kõigest tulenevat madalat rentaablust. ?Allhanget tehes oled sa võimetu protsessi mõjutama, sõltud täielikult tellijast, kes on tavaliselt üpris ülbe,? sõnab Palla.

Eelmisel aastal andis allhange Harju Elektri käibest veerandi, selle aasta üheksa kuu tulemuste põhjal 14 protsenti ja järgmisel aastal on kavas allhanke osa vähendada 5 protsendini käibest. See on võimalik tänu tütarettevõtte ostmisele Soomes, mille kaudu Harju Elektril avaneb võimalus suurendada müüki Soomes ning teistel lähiturgudel.

Palla sõnul on allhanke tegemine keskmistele ja suurtele siiski vaid ajutine lahendus. ?Allhanke tegemine on mõttekas firma algusaastatel, kuid ajapikku peaks sellest loobuma,? ütleb Palla. ?Tõsi, allhange sobib väljundina suurepäraselt väiksematele firmadele, ka perefirmadele.?