Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatõus paneb allhankija keerulisse olukorda

    Eesti suurim allhanketööstus on sidevahendite tootmine, mille kõrgaeg oli küll 2000. aasta, kuid mis siiani annab ligi poole kõigist allhangetest. Rõivatööstus annab 16% ning elektrimasinate tootmine 12%.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Ruta Eieri sõnul annavad suure osa Eesti allhangetest siia toodud välisfirmade tütarettevõtted, kelle peamiseks motivatsiooniks Eestisse tulekul oli odav tööjõud, kuna kõik muu ? tehnoloogia, tootearendus, disain, müük ? tuleb emaettevõtte poolt. ?Selline allhanketellimuste täitmine ei eelda uurimis- ja arendustegevust ning ei ole tulevikus jätkusuutlik, kui tööjõud kallineb,? ütleb Eier. ?Siinjuures ongi ohuks, et ei pöörata tähelepanu uurimis- ja arendustegevusele või et allhange ise ei muutu keerukamaks, mis võimaldaks teadmiste ja oskuste kasvu ning tehnoloogilist arengut.?
    Eier toob näitena rõivatööstuse kus on mõistetud, et madalate tööjõukuludega ei suuda Eesti kaua kaasa mängida. ?Rõivatööstus on positiivne näide, kuidas lihtsalt allhankelt on mindud üha enam üle allhanke terviktoote müügile ja omatoodete arendamisele,? räägib ta. ?Kahjuks aga ei toimu kogu Eesti tööstuses kiire nihe omatoodete osa suurenemise suunas.?
    Baltika käibest moodustas selle aasta üheksa kuu tulemuste põhjal allhange 19 protsenti, olles aastaga vähenenud ühe protsendi võrra.
    Baltika juhi Meelis Milderi sõnul võiks allhanke optimaalne osa ettevõtte käibes paari aasta pärast olla 5 protsenti. ?Loomulikult võib olla rõivatööstusettevõte edukas allhanget tehes, kui ta sellele spetsialiseerub,? ütleb Milder. ?Baltika aga on viimastel aastatel vähendanud allhanke osa ja keskendunud eelkõige oma brändide tootmiseks.?
    Sama teed on läinud Sangar. Sel aastal annab allhange umbes poole Sangari käibest, kolme aasta pärast võiks see olla 20 protsenti. Põhjuseks see, et ettevõtte kulud tõusevad kiiresti ja jõuavad varsti järele Soome ettevõtete kuludele.
    Kui rõiva- ja tekstiilitööstuse põhiekspordis väheneb allhanke osa jõudsalt, siis suurima allhankegrupi masinate ja seadmete osas domineerib endiselt lihtsam allhange. Selles kaubagrupis, millest suurim allhankija on Elcoteq, on allhanke osa kõige kõrgem ja allhankemahud kõige kõikuvamad.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Merike Riipineni sõnul kahanes eelmisel aastal maailmamajanduse jahenemise tõttu kõige rohkem just masinate ja seadmete allhanke eksport. ?Selle põhjuseks oli peamiselt telekommunikatsioonisektori madalseis ? mobiiltelefonide allhanked vähenesid Eestist ligi poole võrra,? sõnab Riipinen. Selle aasta algul jätkus telekommunikatsioonisektori nõrk seis, kuid teises kvartalis toimus väike tõus, mis annab lootust allhankeekspordi mõõdukale kasvule aasta teisel poolel.
    Norma turundus- ja arendusdirektori Peeter Pibbo sõnul on allhankijate mõtteviis muutumas, kuid mitte kergelt. ?Ei tohiks toimida nii, et toome Eestisse mingi seadme ja tambime siin midagi teha, arendamata sealjuures toodet ja muutmata tööd efektiivsemaks,? räägib Pibbo. ?Siiski on juba firmasid, kes müüvad nn inseneriallhanget, ka meie müüme Autolivile oma ?ajusid?.?
    Ka elektriseadmete valmistaja Harju Elekter on jõudsalt vähendanud allhanke osatähtsust. Ettevõtte nõukogu juht Endel Palla nimetab allhanke tegemise probleemidena tootearenduse puudumist, suurt sõltuvust maailmamajandusest, kõikuvaid mahtusid, palkade kasvu ja sellest kõigest tulenevat madalat rentaablust. ?Allhanget tehes oled sa võimetu protsessi mõjutama, sõltud täielikult tellijast, kes on tavaliselt üpris ülbe,? sõnab Palla.
    Eelmisel aastal andis allhange Harju Elektri käibest veerandi, selle aasta üheksa kuu tulemuste põhjal 14 protsenti ja järgmisel aastal on kavas allhanke osa vähendada 5 protsendini käibest. See on võimalik tänu tütarettevõtte ostmisele Soomes, mille kaudu Harju Elektril avaneb võimalus suurendada müüki Soomes ning teistel lähiturgudel.
    Palla sõnul on allhanke tegemine keskmistele ja suurtele siiski vaid ajutine lahendus. ?Allhanke tegemine on mõttekas firma algusaastatel, kuid ajapikku peaks sellest loobuma,? ütleb Palla. ?Tõsi, allhange sobib väljundina suurepäraselt väiksematele firmadele, ka perefirmadele.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Krüptomaailmas toimus oluline uuendus. Mida see toob investorile?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Olulisemad lood

Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.