Kutseharidus ootab ettevõtja tuge

Standardi juhi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liikme Enn Veskimägi sõnul on kutsehariduse ajakohasus ja kvaliteet kannatanud seetõttu, et kutsekoole on liiga palju. Ta tõi näiteks IT-valdkonna, kus täna saab haridust omandada 26 kutsekoolis, toitlustuse ja majutuse alal aga 18 õppeasutuses. Veskimägi hinnangul piisaks, kui üht eriala õpetataks 2?3 koolis. Kutseharidus tuleks muuta atraktiivsemaks, paindlikumaks ja tulemuslikumaks, leidis ettevõtja, riiklikud õppekavad peaks aga sündima koostöös ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega.

Veskimägi pani ette muuta kutsekoolid juriidilisteks isikuteks, mis ei allu otse ministeeriumidele ja teevad tihedat koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega. Riikliku pearaha süsteem tuleks kehtestada lähtuvalt tööle saanute, mitte aga kooli astujate arvust, tegi ta teise ettepaneku.

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et enne ei muutu kutsehariduses midagi, kui ei lahene kaadriprobleem. Tema hinnangul võiks kutseõppeasutuse juhi palk olla 30 000?40 000 krooni, sest siis saaks sellele kohale kõrge kvalifikatsiooni ja missioonitundega inimesed. Aaviksoo sõnul ei ole meile rakenduskõrgkoolide näol teistsuguseid ülikoole vaja. Ta leidis, et Eestis võiks olla kutsekoolid, tehnikumid ja ülikoolid. ?Rakendusinsenere ja rakendusarste pole meile tarvis,? leidis ta.

Aaviksoo oli kutsehariduse erakätesse mineku suhtes skeptiline. Süsteem tuleks tema sõnul rangelt tsentraliseerida ning palgata seda juhtima inimesed, kes tunnevad ühtviisi hästi nii haridust kui ka majandust, rääkis ta.

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektori Arvi Altmäe sõnul on Eesti hariduse põhiprobleemid õpilaste väljalangemine põhikoolis ja suur töötus kutsekooli lõpetajate hulgas. ?Me ei ole nii rikkad, et pikendada lapsepõlve gümnaasiumi ja ülikoolini välja,? ütles ta. Rakenduskõrgkool peab Altmäe sõnul orienteeruma tööjõuturule, kuid andma ülikooli tasemel hariduse. Keskkooli baasil 3?4 aastaga kutseharidust andvad õppeasutused on tema sõnul ülikooli tüüpi kõrgkoolid.

Altmäe leidis, et Eestis puudub koostöö eri astmete koolide vahel. Tema sõnul võiks rakenduslik kõrgkool teha koostööd nii kutsekooli kui ka ülikooliga, kutsekool aga õpetada mõnd eriala keskkooliga ühistes ruumides. Altmäe sõnul võiks kutsekoolid anda ka kohalike omavalitsuste hallata, nagu seda on tehtud Põhjamaades.