Kutseharidus ootab ettevõtja tuge

Standardi juhi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liikme Enn Veskimägi sõnul on kutsehariduse ajakohasus ja kvaliteet kannatanud seetõttu, et kutsekoole on liiga palju. Ta tõi näiteks IT-valdkonna, kus täna saab haridust omandada 26 kutsekoolis, toitlustuse ja majutuse alal aga 18 õppeasutuses. Veskimägi hinnangul piisaks, kui üht eriala õpetataks 2?3 koolis. Kutseharidus tuleks muuta atraktiivsemaks, paindlikumaks ja tulemuslikumaks, leidis ettevõtja, riiklikud õppekavad peaks aga sündima koostöös ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega.

Veskimägi pani ette muuta kutsekoolid juriidilisteks isikuteks, mis ei allu otse ministeeriumidele ja teevad tihedat koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega. Riikliku pearaha süsteem tuleks kehtestada lähtuvalt tööle saanute, mitte aga kooli astujate arvust, tegi ta teise ettepaneku.

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et enne ei muutu kutsehariduses midagi, kui ei lahene kaadriprobleem. Tema hinnangul võiks kutseõppeasutuse juhi palk olla 30 000?40 000 krooni, sest siis saaks sellele kohale kõrge kvalifikatsiooni ja missioonitundega inimesed. Aaviksoo sõnul ei ole meile rakenduskõrgkoolide näol teistsuguseid ülikoole vaja. Ta leidis, et Eestis võiks olla kutsekoolid, tehnikumid ja ülikoolid. ?Rakendusinsenere ja rakendusarste pole meile tarvis,? leidis ta.