Maksuvabastus säilib ka euroliidus

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise senine piir ei alane, kuigi Euroopa Liidus on see kolm korda väiksem. ?See toonuks ainult bürokraatiat juurde,? sõnas Müller. ?Ja läbirääkimistel niisuguse seisukohaga nõustuti.? Kaob aga nullprotsendiline käibemaks tuule ja vee jõul toodetud elektrilt.

?Ettevõtted saavad riigilt tagasi küsida käibemaksu vastavalt kuluarvetele,? sõnas Müller. ?Edaspidi aga käibemaksu tagastamise küsida riigilt otsest toetust, mis on Euroopa Liidus lubatud.?

Hansapanga analüütik Maris Lauri väitis Ettevõtja Eurofoorumil, et Eestis on teiste riikidega võrreldes vähe majanduslikke eeliseid.

?Eesti ei saa palju kilgata oma asukoha üle, Läti ja Leedu asetsevad Venemaa ja Euroopa Liidu suhtes paremini ja väiksus on vaieldav eelis,? rääkis Lauri. ?Ka tootmise odavus võib üle minna ja ilmselt 10?20 aasta jooksul ka läheb.?

Lauri sõnul on Eesti liitumine Euroopa Liiduga paratamatu, et säilitada seda vähest eelist, mis Eestil.

?Liit on ajalooliselt suunatud paljuski ka sellele, et luua eri riikide tootjatele võrdsed võimalused, ühised kauplemistingimused,? rääkis ta. ?Seal pole olulisi kauplemispiiranguid, ei rakendata tariife, tolle.?

Ka Eesti saab Lauri väitel sellest hüvest osa. ?Peame piiranguid rakendama küll kolmandate riikide suhtes, aga valdavalt oleme seotud siiski liidu praeguste riikidega ning tulevaste liikmete Läti ja Leeduga,? lausus ta.

Tulenevalt maailmamajanduse kontekstist muutuvad Lauri sõnul ka piirangud kolmandate riikidega, Eestil eeskätt Venemaaga.

?Iseseisvalt Eesti Venemaaga poliitilistel põhjustel vabakaubanduslepet ei saavuta,? sõnas Lauri. ?Euroopa Liidus saame võrdsena või isegi soodsamalt kaubelda Venemaa turul, sest eksport, eelkõige põllemajanduses, on liidus pisut subsideeritud.?