Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rask soovib rajada Eestisse veel kahte vanglat

    Justiitsminister Märt Rask saatis täna rahandusministeeriumile kirja, milles palub leida võimalikke finantseerimisskeeme rajamaks kahte uut vanglat.

    Vanglate olemasolevalt laagrisüsteemilt üleminekuks kambersüsteemile on kavandatud 2005. aasta lõpuks rajada juurde kaks uut piirkondlikku vanglat asukohtadega Jõhvi linn Ida?Virumaal ja Pärsti vald Viljandimaal.
    Tartu Vangla kui esimese Ida?Euroopa piirkonna vastavamahulise projekti finantseerimisel oli abiks Põhjamaade Investeerimispank (Nordic Investment Bank). Nende selgelt väljendatud huvi on kaasfinantseerida ka kahte järgmist vanglaprojekti. ?Kuidas ja kuhu Eesti riik otsustab vanglaid rajada, oleneb tema prioriteetide seadmisest. Meie pank tahab toetada vanglate ehitust, sest peame vanglaid oluliseks riigi põhiteenuseks,? sõnas Põhjamaade Investeerimispanga esindaja Yngve Söderlund. ?Samuti on vanglate seisukord oluline ka inimõiguste aspektist vaadatuna,? edastas panga esindaja põhjamaade maailmanägemust.
    Koostöös Ida?Viru Maavalitsuse ja Jõhvi Linnavalitsusega on piirkondliku vangla krunt Jõhvi linnas välja valitud ning teostatud krundi geodeetiline mõõdistamine. Arvestades Ida? ja Lääne?Virumaalt pärit kinnipeetavate arvu on Jõhvi vangla otstarbekas rajada 1000 kohalisena. Kinnipeetavad on otstarbekas ehituskulude kokkuhoidmiseks majutada 2?4 kohalistesse kambritesse.
    Viljandimaal Pärsti vallas on koostatud Viljandi vangla ja vanglate haigla detailplaneering, mis on käesoleval ajal kinnitamisel. Alustatud on vanglate haigla projekteerimistöödega. Viljandi vangla on otstarbekas rajada 400 kohalisena, millele lisandub 100 kohaline vanglate haigla. Vangla hakkab toimima Viljandi? ja Pärnumaa piirkondliku vanglana.
    Jõhvi ja Viljandi vangla rajamisega hakkab Eestis olema neli kaasaegset piirkondlikku vanglat: Tallinn, Tartu, Jõhvi ja Viljandi vangla kokku kuni 3500 kohaga. Ülejäänud vanglate säilimine (Murru, Ämari, Pärnu) või avavanglaks ümberkujundamine (Harku, Maardu) sõltub kuritegevuse kasvu dünaamikast ja kinnipeetavate arvust.
    Jõhvi vangla hinnanguliseks maksumuseks on 500 mln krooni ja Viljandi vanglal 400 mln krooni. Riigieelarve finantskoormuse hajutamiseks tuleks otsida võimalusi rahaliste vahendite hankimiseks rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest või kasutada Euroopa Liidu abi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Hoonete ehitusmaht vähenes suurelt
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.