Kadi Heinsalu • 4. detsember 2002 kell 14:36

Rask soovib rajada Eestisse veel kahte vanglat

Justiitsminister Märt Rask saatis täna rahandusministeeriumile kirja, milles palub leida võimalikke finantseerimisskeeme rajamaks kahte uut vanglat.

Vanglate olemasolevalt laagrisüsteemilt üleminekuks kambersüsteemile on kavandatud 2005. aasta lõpuks rajada juurde kaks uut piirkondlikku vanglat asukohtadega Jõhvi linn Ida?Virumaal ja Pärsti vald Viljandimaal.

Tartu Vangla kui esimese Ida?Euroopa piirkonna vastavamahulise projekti finantseerimisel oli abiks Põhjamaade Investeerimispank (Nordic Investment Bank). Nende selgelt väljendatud huvi on kaasfinantseerida ka kahte järgmist vanglaprojekti. ?Kuidas ja kuhu Eesti riik otsustab vanglaid rajada, oleneb tema prioriteetide seadmisest. Meie pank tahab toetada vanglate ehitust, sest peame vanglaid oluliseks riigi põhiteenuseks,? sõnas Põhjamaade Investeerimispanga esindaja Yngve Söderlund. ?Samuti on vanglate seisukord oluline ka inimõiguste aspektist vaadatuna,? edastas panga esindaja põhjamaade maailmanägemust.

Koostöös Ida?Viru Maavalitsuse ja Jõhvi Linnavalitsusega on piirkondliku vangla krunt Jõhvi linnas välja valitud ning teostatud krundi geodeetiline mõõdistamine. Arvestades Ida? ja Lääne?Virumaalt pärit kinnipeetavate arvu on Jõhvi vangla otstarbekas rajada 1000 kohalisena. Kinnipeetavad on otstarbekas ehituskulude kokkuhoidmiseks majutada 2?4 kohalistesse kambritesse.

Viljandimaal Pärsti vallas on koostatud Viljandi vangla ja vanglate haigla detailplaneering, mis on käesoleval ajal kinnitamisel. Alustatud on vanglate haigla projekteerimistöödega. Viljandi vangla on otstarbekas rajada 400 kohalisena, millele lisandub 100 kohaline vanglate haigla. Vangla hakkab toimima Viljandi? ja Pärnumaa piirkondliku vanglana.

Jõhvi ja Viljandi vangla rajamisega hakkab Eestis olema neli kaasaegset piirkondlikku vanglat: Tallinn, Tartu, Jõhvi ja Viljandi vangla kokku kuni 3500 kohaga. Ülejäänud vanglate säilimine (Murru, Ämari, Pärnu) või avavanglaks ümberkujundamine (Harku, Maardu) sõltub kuritegevuse kasvu dünaamikast ja kinnipeetavate arvust.

Jõhvi vangla hinnanguliseks maksumuseks on 500 mln krooni ja Viljandi vanglal 400 mln krooni. Riigieelarve finantskoormuse hajutamiseks tuleks otsida võimalusi rahaliste vahendite hankimiseks rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest või kasutada Euroopa Liidu abi.

Hetkel kuum