Andres Kärssin • 5. detsember 2002 kell 22:00

Niigi kalli toidukauba hind lähiaastail ei tõuse

Kommenteerides küsimust, kas toidukauba hind hakkab pärast kaubanduskettide praeguse hinnasõja lõppemist tõusma ning millal see üldse tõenäoliseks võiks osutuda, ütles Eesti Konjunktuurinistituudi (EKI) direktor Marje Josing, et lähematel aastatel ei pea säärast võimalust reaalseks. ?Ettevõtetel on niivõrd erinevad huvid,? tõdes ta, rõhutades samas ka seda, et suures osas on hinnad määratud ikkagi tarbija ostuvõimest - kui kaupmehed ei taha käibelangust, siis ei saa ka hinda tõsta.

Lisaks elanikkonna ostuvõimele nimetas Josing siinset hindade seotust ka maailmaturuhindadega. Näiteks piimatoodete osas toob raske olukord välisturul rohkem kaupa siseturule, mis tekitab surve siinsetele hindadele.

?Reegel on seegi, et Eestis on kaubad praegu suhteliselt kallid,? tõdes Josing. Ta viitas EKI kvartaalsetele, erinevaid riike käsitlevatele ülevaadetele: ?Enamik levinud kaupadest näiteks Eesti ja Saksamaa supremarketites enam-vähem sama hinnaga.? Kusjuures Euroopas on keskmine kulu toidule 18 protsenti sissetulekust, meil on see üle ühe kolmandiku, lisas ta.

?Pigem oleme mõelnud, miks meil on toit nii kallis,? lausus Josing, pakkudes vastusena välja nii väikse turu kui ka maaletoojate vähese konkurentsi. ?Näiteks hallitusjuustu hinnad on meil müstiliselt kallid,? märkis ta. ?Kui Saksamaal maksab sama juust 100 krooni, siis meil 250 krooni.?

Kuna meil on toidukaupade hinnad juba niigi kõrged, siis pole Josingu sõnul samuti põhjendatud kartused, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga muudaks toidu kallimaks. ?Hindadel pole enam kuhugi tõusta, kui maksevõime järgi ei tule,? ütles ta.

Eesti suurima, kodumaisel kapitalil põhineva kaubanduskontserni ETK nõukogu esimehe Väino Sassi hinnangul saavutavad kaupmehed mingist hetkest olukorra, kus ?pole mõtet üksteisega konkureerida hinda tampides?. Kuna turul osalejate eesmärgiks on ikkagi kasumi teenimine, siis võib tulla konkurentide ühine, kuid samas mittekokkulepitud hinnatõus, lisas ta.

Sassi sõnul on tarbijale praegu hinnad kauplustes kindlasti atraktiivsed - praegune konkurents ei lase lihtsalt hindu üles. Samas nimetas Sassi jaekaubanduse oodatava marginaalina 20-25 protsenti. ?Praegu toidukaupade osas kate umbes 15 protsenti, tööstuskaupade osas 17-20, mõnel võib ka üle selle olla,? tõdes ta. Seega oleks näiteks 5-6protsendine toidukauba hinnatõus kaupmehele meeltmööda ja tagaks Sassi sõnul normaalse majandamise.

Põhjamaade suurimasse jaekaubanduskontserni ICA Ahold Group kuuluva Rimi Eesti peadirektori Christer Åkerbergi sõnul on tema jaoks lähiaastail põhiküsimuseks jaeturul võistlejate konkureerimisvõime ning seetõttu ta mingit hinnatõusu toidukaupade osas ei näe. Samas jäi Åkerberg konjunktuuriinstituudiga eriarvamusele siinsete hindade osas: ?Ma pole nõus sellega, et Eestis on toidukaubad kallid, võrreldes Läti ja Leeduga pole siin hinnad kõrged.?

Hetkel kuum