Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Niigi kalli toidukauba hind lähiaastail ei tõuse

    Kommenteerides küsimust, kas toidukauba hind hakkab pärast kaubanduskettide praeguse hinnasõja lõppemist tõusma ning millal see üldse tõenäoliseks võiks osutuda, ütles Eesti Konjunktuurinistituudi (EKI) direktor Marje Josing, et lähematel aastatel ei pea säärast võimalust reaalseks. ?Ettevõtetel on niivõrd erinevad huvid,? tõdes ta, rõhutades samas ka seda, et suures osas on hinnad määratud ikkagi tarbija ostuvõimest - kui kaupmehed ei taha käibelangust, siis ei saa ka hinda tõsta.
    Lisaks elanikkonna ostuvõimele nimetas Josing siinset hindade seotust ka maailmaturuhindadega. Näiteks piimatoodete osas toob raske olukord välisturul rohkem kaupa siseturule, mis tekitab surve siinsetele hindadele.
    ?Reegel on seegi, et Eestis on kaubad praegu suhteliselt kallid,? tõdes Josing. Ta viitas EKI kvartaalsetele, erinevaid riike käsitlevatele ülevaadetele: ?Enamik levinud kaupadest näiteks Eesti ja Saksamaa supremarketites enam-vähem sama hinnaga.? Kusjuures Euroopas on keskmine kulu toidule 18 protsenti sissetulekust, meil on see üle ühe kolmandiku, lisas ta.
    ?Pigem oleme mõelnud, miks meil on toit nii kallis,? lausus Josing, pakkudes vastusena välja nii väikse turu kui ka maaletoojate vähese konkurentsi. ?Näiteks hallitusjuustu hinnad on meil müstiliselt kallid,? märkis ta. ?Kui Saksamaal maksab sama juust 100 krooni, siis meil 250 krooni.?
    Kuna meil on toidukaupade hinnad juba niigi kõrged, siis pole Josingu sõnul samuti põhjendatud kartused, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga muudaks toidu kallimaks. ?Hindadel pole enam kuhugi tõusta, kui maksevõime järgi ei tule,? ütles ta.
    Eesti suurima, kodumaisel kapitalil põhineva kaubanduskontserni ETK nõukogu esimehe Väino Sassi hinnangul saavutavad kaupmehed mingist hetkest olukorra, kus ?pole mõtet üksteisega konkureerida hinda tampides?. Kuna turul osalejate eesmärgiks on ikkagi kasumi teenimine, siis võib tulla konkurentide ühine, kuid samas mittekokkulepitud hinnatõus, lisas ta.
    Sassi sõnul on tarbijale praegu hinnad kauplustes kindlasti atraktiivsed - praegune konkurents ei lase lihtsalt hindu üles. Samas nimetas Sassi jaekaubanduse oodatava marginaalina 20-25 protsenti. ?Praegu toidukaupade osas kate umbes 15 protsenti, tööstuskaupade osas 17-20, mõnel võib ka üle selle olla,? tõdes ta. Seega oleks näiteks 5-6protsendine toidukauba hinnatõus kaupmehele meeltmööda ja tagaks Sassi sõnul normaalse majandamise.
    Põhjamaade suurimasse jaekaubanduskontserni ICA Ahold Group kuuluva Rimi Eesti peadirektori Christer Åkerbergi sõnul on tema jaoks lähiaastail põhiküsimuseks jaeturul võistlejate konkureerimisvõime ning seetõttu ta mingit hinnatõusu toidukaupade osas ei näe. Samas jäi Åkerberg konjunktuuriinstituudiga eriarvamusele siinsete hindade osas: ?Ma pole nõus sellega, et Eestis on toidukaubad kallid, võrreldes Läti ja Leeduga pole siin hinnad kõrged.?
  • Hetkel kuum
Kõlvart ehk kukutabki Ratase. Aga edasi?
Riigikogu opositsioon on sisepoliitika tasakaalustaja, võimu kriitik ja korravalvur, mis aitab riigil probleeme lahendada, kuid erakonnal, kes soovib siin olla juhtrollis, tuleb ennekõike iseendas selgusele jõuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu opositsioon on sisepoliitika tasakaalustaja, võimu kriitik ja korravalvur, mis aitab riigil probleeme lahendada, kuid erakonnal, kes soovib siin olla juhtrollis, tuleb ennekõike iseendas selgusele jõuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti Panga prognoos: majandus paraneb, aga jääb tänavu miinusesse
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Pangaaktsiad upitasid S&P 500 indeksi plussi
USA börside suuremad indeksid lõpetasid nädala esimese kauplemispäeva eri suundades: S&P 500 indeks ja Dow Jonesi tööstuskeskmine sulgusid pangaaktsiate tõukel plussis, Nasdaq miinuses.
USA börside suuremad indeksid lõpetasid nädala esimese kauplemispäeva eri suundades: S&P 500 indeks ja Dow Jonesi tööstuskeskmine sulgusid pangaaktsiate tõukel plussis, Nasdaq miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
Rainer Saks: Ukraina võiduvõimalus on palju suurem, kui Venemaa kordab üht viga Venemaa "suurpealetungi" analüüs
Venemaa sumbunud suurpealetung on nende maksimum, kuid Ukraina pealetungi edukus sõltub sellest, kas Venemaa on oma vigadest õppinud, rääkis hommikuprogrammis julgeolekuekspert Rainer Saks.
Venemaa sumbunud suurpealetung on nende maksimum, kuid Ukraina pealetungi edukus sõltub sellest, kas Venemaa on oma vigadest õppinud, rääkis hommikuprogrammis julgeolekuekspert Rainer Saks.
Soome jääb sammu kaugusele NATOst, Rootsil on olukord keerulisem
Ungari ratifitseeris Soome liitumistaotluse NATOga, seega seisab viimane otsus Soome liitumise üle nüüd Türgi taga.
Ungari ratifitseeris Soome liitumistaotluse NATOga, seega seisab viimane otsus Soome liitumise üle nüüd Türgi taga.
Elon Musk hindas Twitteri väärtuse varasemast poole väiksemaks
Twitteri tegevjuht Elon Musk pakkus ettevõtte töötajatele aktsiahüvitist, mille tegi ettevõtte 20 miljardi dollari suuruse väärtuse pealt. Elon Musk ostis Twitteri eelmisel aastal 44 miljardi dollariga.
Twitteri tegevjuht Elon Musk pakkus ettevõtte töötajatele aktsiahüvitist, mille tegi ettevõtte 20 miljardi dollari suuruse väärtuse pealt. Elon Musk ostis Twitteri eelmisel aastal 44 miljardi dollariga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.