• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Niigi kalli toidukauba hind lähiaastail ei tõuse

    Kommenteerides küsimust, kas toidukauba hind hakkab pärast kaubanduskettide praeguse hinnasõja lõppemist tõusma ning millal see üldse tõenäoliseks võiks osutuda, ütles Eesti Konjunktuurinistituudi (EKI) direktor Marje Josing, et lähematel aastatel ei pea säärast võimalust reaalseks. ?Ettevõtetel on niivõrd erinevad huvid,? tõdes ta, rõhutades samas ka seda, et suures osas on hinnad määratud ikkagi tarbija ostuvõimest - kui kaupmehed ei taha käibelangust, siis ei saa ka hinda tõsta.
    Lisaks elanikkonna ostuvõimele nimetas Josing siinset hindade seotust ka maailmaturuhindadega. Näiteks piimatoodete osas toob raske olukord välisturul rohkem kaupa siseturule, mis tekitab surve siinsetele hindadele.
    ?Reegel on seegi, et Eestis on kaubad praegu suhteliselt kallid,? tõdes Josing. Ta viitas EKI kvartaalsetele, erinevaid riike käsitlevatele ülevaadetele: ?Enamik levinud kaupadest näiteks Eesti ja Saksamaa supremarketites enam-vähem sama hinnaga.? Kusjuures Euroopas on keskmine kulu toidule 18 protsenti sissetulekust, meil on see üle ühe kolmandiku, lisas ta.
    ?Pigem oleme mõelnud, miks meil on toit nii kallis,? lausus Josing, pakkudes vastusena välja nii väikse turu kui ka maaletoojate vähese konkurentsi. ?Näiteks hallitusjuustu hinnad on meil müstiliselt kallid,? märkis ta. ?Kui Saksamaal maksab sama juust 100 krooni, siis meil 250 krooni.?
    Kuna meil on toidukaupade hinnad juba niigi kõrged, siis pole Josingu sõnul samuti põhjendatud kartused, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga muudaks toidu kallimaks. ?Hindadel pole enam kuhugi tõusta, kui maksevõime järgi ei tule,? ütles ta.
    Eesti suurima, kodumaisel kapitalil põhineva kaubanduskontserni ETK nõukogu esimehe Väino Sassi hinnangul saavutavad kaupmehed mingist hetkest olukorra, kus ?pole mõtet üksteisega konkureerida hinda tampides?. Kuna turul osalejate eesmärgiks on ikkagi kasumi teenimine, siis võib tulla konkurentide ühine, kuid samas mittekokkulepitud hinnatõus, lisas ta.
    Sassi sõnul on tarbijale praegu hinnad kauplustes kindlasti atraktiivsed - praegune konkurents ei lase lihtsalt hindu üles. Samas nimetas Sassi jaekaubanduse oodatava marginaalina 20-25 protsenti. ?Praegu toidukaupade osas kate umbes 15 protsenti, tööstuskaupade osas 17-20, mõnel võib ka üle selle olla,? tõdes ta. Seega oleks näiteks 5-6protsendine toidukauba hinnatõus kaupmehele meeltmööda ja tagaks Sassi sõnul normaalse majandamise.
    Põhjamaade suurimasse jaekaubanduskontserni ICA Ahold Group kuuluva Rimi Eesti peadirektori Christer Åkerbergi sõnul on tema jaoks lähiaastail põhiküsimuseks jaeturul võistlejate konkureerimisvõime ning seetõttu ta mingit hinnatõusu toidukaupade osas ei näe. Samas jäi Åkerberg konjunktuuriinstituudiga eriarvamusele siinsete hindade osas: ?Ma pole nõus sellega, et Eestis on toidukaubad kallid, võrreldes Läti ja Leeduga pole siin hinnad kõrged.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.