- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ka Outokumpu alustas vasemüügiga
Analoogiliselt Eesti varakapitalistidega alustas ka Outokumpu OY oma tegevust vasemüügiga, seda aga pea 80 aastat varem.
Analoogiliselt Nokiale on ka Outokumpu OY oma nime saanud tillukesest maakohast. Nimelt asub taolise nimega mägi Ida-Soomes, milles legendi kohaselt oli peidetud suured varandused. Outokumpu ise tähendab tõlkes veidrat või imelist mäge või küngast. Kohalikud elanikud saatsid juba 1725. aastal mäe ümbrusest leitud mineraale mäekooli uurimistele, kuid selgus, et tegemist oli ka meil tuntud püriidiga, mida rahvasuus tuntakse kassikullana.
1908. aastal leiti mäest umbes 60 km kaugusel kagus suur metallist rändrahn. Selgus, et tegemist oli väga väärtusliku vasemaagiga, mille oli sinna kandnud jää. Puurimistega tehti kindlaks, et müstiline mägi koosnebki suurest vasemaardlast. Sellest saigi alguse Outokumpu kontsern ning vasekaevanduses jätkus maaki kuni 1989. aastani. Kohe algas kaevanduse ja sulatustehase ehitus ning 1914. aastal saadeti esimesed 60 tonni metallilist vaske St. Peterburgi.
Kompanii algusaastad olid väga vaevalised. Omanikel käisid ägedad lahingud riigiga maardla omanduse üle. Suurt huvi tundsid asja vastu ka välisettevõtted. Suurimad teened Outokumpu ellujäämisel ja väljakujunemisel oli noorel mäeinseneril Eero Mäkinenil,_tänu kellele sai Outokumpu 1924. aasta detsembris riigi omaks. Outokumpu suurim omanik Soome riik tänaseni. Talle kuulub 39,64 protsenti kontserni aktsiatest, 12,18 protsenti kuulub veel riigi sotsiaalametile.
Kompanii tugevat välisorientatsiooni oli tunda juba 20ndatel aastatel. Vasemaaki müüdi Saksamaale ning puhast vaske Rootsi. Tänapäeval annab kontserni käibest üle 90 protsendi müük välismaal. Kontsernis töötab neljakümnes riigis üle 19 000 töötaja, neist 69 Eestis (eelmise aasta lõpu seisuga).
Kuni viiekümnendate aastateni tegeles Outokumpu ainult vase kaevandamise ja metallilise vase tootmisega. 1954. aastal alustati nikli kaevandamist. Samal aastal avati ka tsingikaevandus, kusjuures väävlirikas tsingimaardla oli algusaastatel kompaniile väärtuslik mitte metalli, vaid hoopis väävli poolest. Mitme aasta jooksul oli Outokumpu ühtedeks suuremateks klientideks tselluloositehased, kes kasutasid väävliühendeid tselluloosi pleegitamiseks.
Viiekümnendate aastate lõpus avastati Põhja-Soomes suur Kemi_kromiidimaardla, mis pani aluse Outokumpu roostevaba terase ja nendest valmistatud toodete valmistamisele._Teras annab umbes poole kontserni kogukäibest hõlmates umbes 10 protsenti Euroopa ja 4 protsenti maailmaturust. Sel aastal peaks turuosa isegi suurenema, sest hiljuti omandati täielikult Rootsi-Briti terasetootja AvestaPolarit aktsiapakk. Varem kuulus Outokumpule 52,4 protsenti AvestaPolarit aktsiatest. Vasetoodete turust kuulub põhjanaabrite kontsernile kümnendik. Tsingiturul on Outokumpu turusosa Euroopas 15 ning maailmas 5 protsenti.
Lisaks toodangule müüb kontsern ka tehnoloogiat. Ta on maailma suurim vase- ja tsingitehaste pakkuja, oluline on alumiiniumitehnoloogia ning raua ning rauasulamite tehnoloogiate müük. Grupi peakorter asub Espoos.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele