Minu edu võtmed

Kuna ma olen alles koolipoiss, on kõige tähtsam tegevus õppimine. Seda teen ma küllalt põhjalikult. Ma ei jää tavaliselt enne rahule, kui materjal on täiesti selge ja kinnistunud. Nii on ka õpitu kaua meeles. Mul jätkub püsivust istuda vajadusel tundide kaupa raamatute taga.

Mul jätkub tahtejõudu püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ma olen seadnud omale eesmärgiks teha 75 kätekõverdust ning praegu teen 50, siis üpris kiiresti, igal õhtul trenni tehes saavutan eesmärgi. Loomulikult ei saa inimene lõpmatult ainult ühes valdkonnas eesmärke püstitada.

Iseloomujooned, mis mul elus aitavad ka kindlasti edasi minna ja edu saavutada on kohusetunne ja sõnapidamine. Kui midagi ikka lubatud, siis tuleb täita. Loomulikult ei ole see alati kerge. Suvevaheajal oleks ju mõnus poole lõunani magada! Hoopis raskem on öösel kell kolm üles tõusta, rattale istuda ja hernepõllule tööle vändata. Ei juhtuks ju midagi, kui mõni päev ei läheks. Aga nii lihtsalt ei saa! On ju tööandjale lubatud ja tema on sinuga arvestanud.

Ma oskan teiste inimetega arvestada. Kui mul on rõõmus meel, siis kellelgi võib hinges kurbus olla. Sel juhul on tal raske minu rõõmu mõista ning ma pean oma tundeid taltsutama. Ka pean ma iga inimest omaette isiksuseks, kellel on omad head ja vead. Ma ei nõua, et teistel oleks ainult mulle meeldivad iseloomujooned..

Kõik need iseloomujooned ei teki inimesele üleöö. Juba lapsena tuleb hakata arendama soovitud suunda. Siin tuleb mängu kodune kasvatus. Väga lihtne on vanematel aidata lapsel kõik tööd ära teha. Selline abi on aga arengut takistav. Laps harjub sellega, et iga väikseima probleemiga korral tuleb keegi appi. Ka tulemuse eest ei pea ise vastutama. Nii hakkab laps tunnetama, et teda ei usaldata ning võib muutuda kõigis oma ettevõtmistes ebakindlaks.

Hilisemas elus ei ole see inimene huvitatudki millegi algatamisest, teostamisest ning vastutusest. Minu ?lastetuba? on olnud selles suhtes väga hea. Kasvan suures peres. Pidevalt on olnud vaja kodustes töödes aidata ja õdede-vendade järele vaadata. Sellest tulenevalt on kujunenud tööharjumus. Kuna vanematel ei saa kogu aeg minu kõrval seista, olen pidanud tihti ise hakkama saama. Kui oma jõust ja mõistusest on väheks jäänud, on nad mind õpetanud.

Varases lapsepõlves sain selgeks tõe: lihtsam on kohe korralikult teha. Mis sest, et alguses võib tunduda, et kulub väga palju aega. Peenraid rohides on väga lihtne umbrohul ainult maapealsed osad ära kitkuda. Paraku kasvatavad juured pea samakiiresti uued pealsed.

Minu kujunemisele selliseks isiksuseks on lisaks kodule suur osakaal olnud ka koolil. Õpin väikeses maakoolis ja meie klassis on ainult 15 last. Tänu sellele jätkub õpetajal rohkem aega iga lapsega individuaalselt tegeleda. Tean, et õpetaja võib mind igas tunnis küsida. Seepärast pean heade hinnete saamiseks pidevalt õppima. Samuti peab kõiksuguste ürituste ja ettevõtmiste korral olema nii väike klass üksmeelel. Ühiselt tegutsedes saame kogemusi meeskonnatööks.

Me kõik pärineme oma lapsepõlvest, kust saame kaasa väärtushinnangud kogu eluks. Samuti aitavad vanemad leida üles selle õige teeotsa, mida mööda hakata edasi liikuma. Seepärast arvan ma, et seal ongi peidus see kõige suurem võti, mis aitab mul edaspidises elus edukas olla.

Essevõistluse ?Enne targaks, siis rikkaks? noorema vanusegrupi võidutöö

Essee on avaldatud lühendatult. Võistluse korraldasid rahandusministeerium ja HEX Tallinn

Autor: Kristo Allvee