Viktoria Korpan • 12 detsember 2002

Suprema: euroga liitumise mõjud avalduvad juba enne tegelikku ühinemist

Investeerimispanga Suprema partneri Veikko Maripuu hinnangul avalduvad euroga liitumise mõned mõjud suures osas juba enne tegelikku ühinemist.

Järgneb Veikko Maripuu kommentaar.

Euro võetakse Eestis kasutusele mitte varem kui kahe aasta pärast alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

Seejärel tuleb võtta omaks vahetuskursi mehhanismi ERM2 (kaheaastane üleminekuperiood -toim) nõudmised. Lõpuks, peale edukat üleminekuperioodi ja nn Maastrichti kriteeriumide täitmist saab riik liituda eurotsooniga.

Tehniliselt ja praktiliselt on praegu minimaalselt nõutavaks ajavahemikuks Euroopa Liitu astumise ning euro kasutuselevõtu vahel 2 aastat, järelikult ei tule euro Eestis kasutusele enne aastat 2006.

Seega on euro kasutuselevõtuni Eestis on veel piisavalt aega. Samas avalduvad euroga liitumise mõned mõjud suures osas juba enne tegelikku ühinemist.

Kuna üleminekuperiood peab näitama, kas riigi majandus on valmis pikaajaliselt toime tulema rahaliidu nõudmistega, vajab euroga liitumine sihikindla majanduspoliitika jätkumist. See teeb ettevalmistamise etapist reeglina mõnevõrra olulisema majanduse mõjutaja kui hilisem euro kasutuselevõtu faas.

Eelkõige peab silmas pidama, et Maastrichti kriteeriumid seavad konkreetsed nõuded järgmiste näitajate osas: inflatsioon, pikaajalised intressimäärad, eelarvedefitsiit, riigivõlg, valuutakurss.

Kandidaatriikidele võib liiga kiire ühinemine Euroopa Rahaliiduga tuua kaasa probleeme. Rahaliiduga liitumine nõuab üsna olulist pingutust. Eesti puhul on praegu peamiseks küsimuseks inflatsioonimäära ohjeldamine. Selle liig kiire pärssimine võib kaasa tuua mitme majandussektori arengu pidurdamise. Kuid peab ka arvestama, et praegu poliitiliselt üha valjemini propageeritav lõdvem eelarvepoliitika võib Eesti ühinemisväljavaated eurotsooniga ka lihtsalt purustada.

Kardinaalseid muutusi euro kasutuselevõtt Eestile kaasa ei too. Eesti kroon on läbi Saksa marga juba euroga seotud, mis teeb juba mitmete kriteeriumide seisukohalt ülemineku üsna valutuks ettevõtmiseks. Liitumine on protsess, mis toob kaasa rea väiksemaid muutuseid. Olulisem mõju ? paremini võrreldava tulu ja kulubaasi, hinnakujunduse ning suurema integratsiooni tõttu ? avaldub alles aastate jooksul.

Ühise valuutaga finantsturu tekkimine, sellega kaasnev intressitasemete ühtlustumine ja finantsriskide alanemine aitavad eelkõige kaasa Eesti kapitaliturgude arengule. See omakorda soodustab välisinvesteeringuid.

Arvestades Eesti kaubavahetuse intensiivsust eurotsooni riikidega on euro tulek tervikuna Eesti majanduskeskkonnale soodne, avaldudes tööstusele ja teenuste eksportijaile/importijaile läbi vähenevate tehingukulude ning finantsriskide alanemise.

Iga ettevõtte tasandil tuleb enne euro kasutuselevõttu eurokõlbulikuks seada finantsarvestus-, arvepidamis-, palga- ja muud samalaadsed süsteemid.

Jaeklientidega seotud ettevõtted peavad olema valmis euro-rahatähtede ning müntide vastuvõtuks, mis tähendab täiendavat koolitust, toetus- ja IT süsteemide täiendamist.

Jaesektoris tervikuna tähendab euro kasutuselevõtt hindade suuremat läbipaistvust, sest Eesti ja muude euroala riikide hinnataseme võrdlemine muutub senisest tunduvalt mugavamaks. Arvestades kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtet Euroopa Liidus peavad jaeturul tegutsevad ettevõtted peale euroga liitumist senisest veelgi hoolsamalt jälgima oma hinnakujundust, sest tarbijatel on toodete hindu hõlpsam jälgida.

Üks olulisematest lühiajaliselt avalduvatest mõjudest on seotud varimajanduse püüdega kasutada ära oma kasutuses olev sularaha. See võib ajutiselt tõsta varimajanduse osakaalu tarbimises ning võib eriti oluliselt mõjutada väärisesemete, autode ning isegi kinnisvara nõudlust. Vähemalt nii on viimase aasta jooksul juhtunud mitmes EL liikmesriigis.

Hetkel kuum