Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisdividendide diskrimineerimisest tulumaksuseaduses

    Ehkki euroläbirääkimiste pärliks võib pidada üleminekuperioodi väljakauplemist Eesti praegusele tulumaksusüsteemile, ei tähenda see seda, et Eesti võiks nüüd loorberitele puhkama jääda. Pigem vastupidi.
    Kui senini muudeti maksuseadusi paar korda aastas, et siseriiklike vajakajäämisi kõrvaldada, siis Euroopa Liiduga ühinemine toob kaasa vajaduse hoida seadusi kooskõlas ka ELis pidevalt toimuvate muutustega. Siinkohal on oluline allikas Euroopa Kohtu lahendid, mis näitavad liikmesriikidele, kuidas Euroopa Ühenduse asutamislepingut tõlgendada ning oma maksuseadusi sellega kooskõlas kohaldada.
    Enamik probleeme, millele Euroopa Kohus maksuasjades on viidanud, seonduvad kaupade, teenuste, isikute ning kapitali vaba liikumise piiramisega, s.h diskrimineerimisega. Ehkki euroläbirääkimiste vältel on tulumaksuseaduses mõned dividendide väljamaksmisega seonduvad diskrimineerivad sätted muudetud, pole seadus veel kaugeltki perfektne. Ebakõlasid leiab sealt edaspidigi.
    Üheks dividendidega seotud diskrimineerimiseks Eesti tulumaksuseaduses, mis on vastuolus Euroopa õigusaktidega, on tõenäoliselt diskrimineerimine füüsiliste isikute välisriigist saadud dividendide osas.
    Nimelt loetakse tulumaksuseaduse kohaselt välisriigi äriühingult saadavad dividendid füüsilise isiku maksustatava tulu hulka. Residendist äriühingult saadavad dividendid on aga maksuvabad.
    Eesti äriühingutelt saadavate dividendide maksust vabastamisega füüsilise isiku tasandil välditakse äriühingu tasemel maksustatud tulu (majanduslikku) topeltmaksustamist. Samas jääb aga õhku küsimus, miks peaks välisriigi äriühingutelt saadavad dividendid olema topeltmaksustatud?
    ELi vaatevinklist vaadatuna võib sellisel, tuluallika liigist sõltuval diskrimineerimisel olla kaks eesmärki, mis on vastuolus asutamislepingu artiklitega 43 ja 56.
    Esiteks, takistada isiku asutamisvabadust teistes liikmesriikides. Eesti füüsilise isiku jaoks on mitteresidendi aktsiate omandamine tehtud ebasoodsaks, kuna topeltmaksustamist ei väldita, samas kui residendist äriühingu aktsiate omandamisele on selline soodustus loodud.
    Teiseks, takistada välisriigi äriühingutel Eestist kapitali hankida, sest nende makstavaid dividende koheldakse ebasoodsamalt võrreldes dividendidega, mida maksavad residendist äriühingud. Tulemuseks on olukord, kus välisriigi äriühingute aktsiad on eestlaste jaoks vähematraktiivsed.
    Euroopa Kohtu lahenditest võib selle arutluskäigu toetuseks välja tuua kaks lahendit Hollandi riigi vastu ? Verkooijen (C-35/98) ning Baars (C-251/98), mis mõlemad lahenesid maksumaksja kasuks, kes erineva kohtlemise vaidlustas.
    Alternatiivid tulumaksuseaduse kooskõlla viimiseks Euroopa nõuetega oleksid:
    vabastada välisriigi äriühingutelt saadavad dividendid Eestis tulumaksust;maksustada residendist äriühingult saadavad dividendid;valida kuldne kesktee ehk maksustada nii residendilt kui mitteresidendilt saadud dividendidest vaid pool, st 50 dividendidest loetaks maksustatava tulu hulka (nn "half-dividend taxation? süsteem võeti hiljuti kasutusele Saksamaal).
    Kindlasti võiks siinjuures veel pakkuda muid modifikatsioone, kuid tõik on see, et seadusemuudatus peaks vastu võetama enne ning peaks hakkama kehtima ELiga ühinemise hetkest. Seadusandja peaks kasutama võimalust muuta seadust oma äranägemise järgi, kaaludes erinevate alternatiivide poolt- ja vastuargumente. Kui probleemi mõne maksumaksja taotlusel Euroopa Kohtu lahendada jõuab, saab Euroopa Kohus vaid valida siin toodud võimalustest esimese ehk keelata Eestil välisdividendide maksustamise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Wall Street tegi järsu languse, USA töökohtade arvu kasv survestab Föderaalreservi
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.