Välisdividendide diskrimineerimisest tulumaksuseaduses

Ehkki euroläbirääkimiste pärliks võib pidada üleminekuperioodi väljakauplemist Eesti praegusele tulumaksusüsteemile, ei tähenda see seda, et Eesti võiks nüüd loorberitele puhkama jääda. Pigem vastupidi.

Kui senini muudeti maksuseadusi paar korda aastas, et siseriiklike vajakajäämisi kõrvaldada, siis Euroopa Liiduga ühinemine toob kaasa vajaduse hoida seadusi kooskõlas ka ELis pidevalt toimuvate muutustega. Siinkohal on oluline allikas Euroopa Kohtu lahendid, mis näitavad liikmesriikidele, kuidas Euroopa Ühenduse asutamislepingut tõlgendada ning oma maksuseadusi sellega kooskõlas kohaldada.

Enamik probleeme, millele Euroopa Kohus maksuasjades on viidanud, seonduvad kaupade, teenuste, isikute ning kapitali vaba liikumise piiramisega, s.h diskrimineerimisega. Ehkki euroläbirääkimiste vältel on tulumaksuseaduses mõned dividendide väljamaksmisega seonduvad diskrimineerivad sätted muudetud, pole seadus veel kaugeltki perfektne. Ebakõlasid leiab sealt edaspidigi.

vabastada välisriigi äriühingutelt saadavad dividendid Eestis tulumaksust;maksustada residendist äriühingult saadavad dividendid;valida kuldne kesktee ehk maksustada nii residendilt kui mitteresidendilt saadud dividendidest vaid pool, st 50 dividendidest loetaks maksustatava tulu hulka (nn "half-dividend taxation? süsteem võeti hiljuti kasutusele Saksamaal).

Kindlasti võiks siinjuures veel pakkuda muid modifikatsioone, kuid tõik on see, et seadusemuudatus peaks vastu võetama enne ning peaks hakkama kehtima ELiga ühinemise hetkest. Seadusandja peaks kasutama võimalust muuta seadust oma äranägemise järgi, kaaludes erinevate alternatiivide poolt- ja vastuargumente. Kui probleemi mõne maksumaksja taotlusel Euroopa Kohtu lahendada jõuab, saab Euroopa Kohus vaid valida siin toodud võimalustest esimese ehk keelata Eestil välisdividendide maksustamise.