• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välisdividendide diskrimineerimisest tulumaksuseaduses

    Ehkki euroläbirääkimiste pärliks võib pidada üleminekuperioodi väljakauplemist Eesti praegusele tulumaksusüsteemile, ei tähenda see seda, et Eesti võiks nüüd loorberitele puhkama jääda. Pigem vastupidi.
    Kui senini muudeti maksuseadusi paar korda aastas, et siseriiklike vajakajäämisi kõrvaldada, siis Euroopa Liiduga ühinemine toob kaasa vajaduse hoida seadusi kooskõlas ka ELis pidevalt toimuvate muutustega. Siinkohal on oluline allikas Euroopa Kohtu lahendid, mis näitavad liikmesriikidele, kuidas Euroopa Ühenduse asutamislepingut tõlgendada ning oma maksuseadusi sellega kooskõlas kohaldada.
    Enamik probleeme, millele Euroopa Kohus maksuasjades on viidanud, seonduvad kaupade, teenuste, isikute ning kapitali vaba liikumise piiramisega, s.h diskrimineerimisega. Ehkki euroläbirääkimiste vältel on tulumaksuseaduses mõned dividendide väljamaksmisega seonduvad diskrimineerivad sätted muudetud, pole seadus veel kaugeltki perfektne. Ebakõlasid leiab sealt edaspidigi.
    Üheks dividendidega seotud diskrimineerimiseks Eesti tulumaksuseaduses, mis on vastuolus Euroopa õigusaktidega, on tõenäoliselt diskrimineerimine füüsiliste isikute välisriigist saadud dividendide osas.
    Nimelt loetakse tulumaksuseaduse kohaselt välisriigi äriühingult saadavad dividendid füüsilise isiku maksustatava tulu hulka. Residendist äriühingult saadavad dividendid on aga maksuvabad.
    Eesti äriühingutelt saadavate dividendide maksust vabastamisega füüsilise isiku tasandil välditakse äriühingu tasemel maksustatud tulu (majanduslikku) topeltmaksustamist. Samas jääb aga õhku küsimus, miks peaks välisriigi äriühingutelt saadavad dividendid olema topeltmaksustatud?
    ELi vaatevinklist vaadatuna võib sellisel, tuluallika liigist sõltuval diskrimineerimisel olla kaks eesmärki, mis on vastuolus asutamislepingu artiklitega 43 ja 56.
    Esiteks, takistada isiku asutamisvabadust teistes liikmesriikides. Eesti füüsilise isiku jaoks on mitteresidendi aktsiate omandamine tehtud ebasoodsaks, kuna topeltmaksustamist ei väldita, samas kui residendist äriühingu aktsiate omandamisele on selline soodustus loodud.
    Teiseks, takistada välisriigi äriühingutel Eestist kapitali hankida, sest nende makstavaid dividende koheldakse ebasoodsamalt võrreldes dividendidega, mida maksavad residendist äriühingud. Tulemuseks on olukord, kus välisriigi äriühingute aktsiad on eestlaste jaoks vähematraktiivsed.
    Euroopa Kohtu lahenditest võib selle arutluskäigu toetuseks välja tuua kaks lahendit Hollandi riigi vastu ? Verkooijen (C-35/98) ning Baars (C-251/98), mis mõlemad lahenesid maksumaksja kasuks, kes erineva kohtlemise vaidlustas.
    Alternatiivid tulumaksuseaduse kooskõlla viimiseks Euroopa nõuetega oleksid:
    vabastada välisriigi äriühingutelt saadavad dividendid Eestis tulumaksust;maksustada residendist äriühingult saadavad dividendid;valida kuldne kesktee ehk maksustada nii residendilt kui mitteresidendilt saadud dividendidest vaid pool, st 50 dividendidest loetaks maksustatava tulu hulka (nn "half-dividend taxation? süsteem võeti hiljuti kasutusele Saksamaal).
    Kindlasti võiks siinjuures veel pakkuda muid modifikatsioone, kuid tõik on see, et seadusemuudatus peaks vastu võetama enne ning peaks hakkama kehtima ELiga ühinemise hetkest. Seadusandja peaks kasutama võimalust muuta seadust oma äranägemise järgi, kaaludes erinevate alternatiivide poolt- ja vastuargumente. Kui probleemi mõne maksumaksja taotlusel Euroopa Kohtu lahendada jõuab, saab Euroopa Kohus vaid valida siin toodud võimalustest esimese ehk keelata Eestil välisdividendide maksustamise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Allan Kool: ärikinnisvara hinnatõus tuleb järsk, 20–30 protsenti
Ärikinnisvara hinnatõus võtab elupindadele järele, seda nii uusarenduste kui üürihindade puhul, kirjutab Restate’i nõukogu liige Allan Kool.
Ärikinnisvara hinnatõus võtab elupindadele järele, seda nii uusarenduste kui üürihindade puhul, kirjutab Restate’i nõukogu liige Allan Kool.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
55 miljonit elektrihindade korvamise kavast läheks ettevõtetele
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.