Vähi saab kevadel sadama

Tallinna Sadama nõukogu poolt reedel Sillamäe sadama tasuvusuuringuteks määratud 6 miljonit krooni võib käsitleda esimese sissemaksuna 60 miljoni krooni suurusest aktsiaosalusest, ütles Vähi eile.

?Läbirääkimised aktsionäride lepingu sõlmimiseks algavad veel tänavu,? rääkis vähi. ?Venemaa investorid on juba ilmutanud huvi terminaalide rajamiseks Sillamäele.?

300 miljonit krooni maksva sadama investeeringutest pool kaetakse Vähi sõnul investorite poolt asutatava ettevõtte aktsiakapitaliga, 150 miljonit laenatakse pankadelt.

Võrdselt 40protsendilise osaluse võtavad Tallinna Sadam ja Silmet Grupp, 20 protsenti Euroopa arengu ja rekonstruktsioonipank EBRD.

Tallinna Sadama nõukogu esimees Toomas Vitsut selgitab esimest investeeringut Sillamäele Vähist erinevalt.

?6 milj krooni otsustati investeerida tasuvusuuringuks ja äriplaani

koostamiseks ning selleks ka kulutatakse,? ütles Vitsut. ?Kui kiiresti alustatakse sadama ehitust sõltub läbirääkimise tulemustest.?

?Võrreldes aktsiakapitaliga on 6 miljonit krooni uuringuteks liiga suur summa,? selgitas Vähi. ?Kõik põhilised uuringud on juba tehtud, kuigi mingi summa veel kulub uuringute lõpetamiseks.?

Läbirääkimiste käigus on Sillamäe sadama finantskava viimaste kuudega oluliselt muutunud. Sügisel lähtuti Tallinna Sadama 51protsendilisest osalusest 367,6 miljoni kroonise aktsiakapitaliga ettevõttes riigile makstavate dividendide arvelt.

Praeguse kava kohaselt võib Tallinna Sadam Sillamäele investeerida mõne tütarettevõtte kaudu laenukapitali arvelt, sest valitsus jättis sadama dividendid investeeringuks riigieelarvest kärpimata.

Vähi osaleb sadama ehitamises rohkem kui 110 miljoni krooniga, mille teenis Silmeti 25 protsendi aktsiate müügist Austria firmale Treibacher Industrie AG.

Tallinna Sadama juhatus sai tänavu suvel teede- ja sideminister Liina Tõnissonilt korralduse pakkuda lahendus Sillamäele investeerimiseks. Sadama nõukogu tegi septembris ministrile ettepaneku kärpida uue sadama rahastamiseks riigile makstavaid dividende, mida 2003. aasta eelarvesse plaaniti üle 300 miljoni krooni.

Sadama ehituse maksumuseks kujuneb 0,7?1,5 miljardit krooni ning võimsuseks 5,5?10,5 miljonit tonni kaupu aastas. Senised arvutused on tehtud peamiselt naftatoodete ja puidu töötlemist arvestades.

Kolmikliidu valitsuse ajal tulutult Tallinna Sadama investeeringuid taotlenud Vähi sai edulainele, kui praeguse valitsuse Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooninõukogu asus juhtima Edgar Savisaar

?Arvan, et sadamast ja sellega ühenduvast tootmiskompleksist võiks saada Ida-Virumaa tubli arengumootor. Tiit Vähit tuleb tunnustada mastaapse mõtlemise ja tegutsemise pärast,? ütles Savisaar sügisel.

Savisaar ja Vähi lähevad enne kevadisi Riigikogu valimisi ajalukku Ida-Virumaale sadade uute töökohtade loojatena, kui ehitavad Sillamäele riigi rahaga kohalike ettevõtjate poolt oodatud kaubasadama.

Tallinna Sadama investeering Sillamäele ergutab riigilt raha nõudma teisi Ida-Virumaa sadamaid. Kunda sadam vajaks sadamakapten Aadu Nurmsalu sõnul 80 miljonit krooni laoplatside ja ro-ro kai ehitamiseks.

?Küsin kogu sadama eest 200 miljonit krooni, aga kui riik tahab osta 51, olen nõus ka sellega ja 101 miljoniga,? ütles Aseri sadamasse 45 miljonit krooni investeerinud Oleg Ljadov.

?Sillamäe sadamasse investeerimise kava on vale igast küljest, sellel lasub poliitilise surve . märk,? ütles Toivo Jürgenson Isamaaliidust, endine teede- ja sideminister. ?Lisaks mõttetule investeeringule läheb sadama jäävaba hoidmine riigile maksma miljoneid kroone.?

Ida-Virumaa ettevõtjad pooldavad sadama ehitamist.

?Sadama ehitamine ühtib meie kavaga uue põlevkiviõlitehase püstitamiseks Kohtla-Järvele,? ütles AS Viru Keemia Grupp juhatuse esimees Janek Parkman. ?Alates 2008aastast vajame ekspordikanalit 600 000 tonnile õlile aastas ning võiksime rajada Sillamäe sadamasse 100 miljoni kroonise maksumusega terminali.?

Samal ajal otsustas keskerakondlaste juhitav sadamanõukogu maksta erakonnakaaslasele Robert Lepiksonile ja tema äripartneritele 21 miljonit krooni Paldiski lõunasadama naabruses asuva maatüki nõudeõiguse eest. Lepikson esindab pensionär Helmut Nõud, kes vaidlustas kohtus temale õigusjärgese omanikuna kuuluva maa riigistamise.

Oodatava 20 miljoni kroonise aastakäibega võivad Ida-Virumaa sadamad teenida 600 miljonit krooni aastas.