Diiselauto käreda pakase jaoks

Uued ühissurve sissepritsega diiselmootorid on tuntud eeskätt oma säästlikkuse poolest. 100 kilomeetri kohta kulutavad nad vaid 4-5 liitrit diiselkütust. Probleemiks kujuneb aga see, et kuna diiselkütus pihustatakse silindritesse mitmes erinevas faasis, et saavutada maksimaalne jõumoment võimalikult väikese kütusekuluga, siis ei eralda kütuse põlemine enam piisaval hulgal soojust, et sellest jaguks ka salongi soojendamiseks. Lõuna pool asuvates riikides ei ole see mõistagi probleemiks, küll aga meie käredas pakases. Piltlikult öeldes hommikul tööle minnes hakkab auto salong soojenema alles siis, kui juba kohale jõuad. Paljud autoomanikud paigaldavad lisaseadmena kütusepõletiga lisasoojendusi, näiteks Mazda6 diiselmootoriga variandile on selline seade juba tehase poolt peal. See aga tõstab omakorda kütusekulu.

Seat tuli koos uue Ibizaga välja teistsuguse alternatiiviga, ehk lisasoojendi ei tööta mitte kütuse põlemisel, vaid elektriliselt. Auto õhukanalisse on paigaldatud elektrispiraalid, mis hakkavad salongi puhuvat õhku soojendama kohe, kui auto käivitatud. Kui mootori jahutusvedelikuga täidetud soojendusradiaator on saavutanud piisava temperatuuri, lülitub elektrisoojendi automaatselt välja.

Äripäev katsetas kõnealuse süsteemiga Seat Ibiza 100 hj turbodiislit meie käredas pakases ja tuleb tunnistada, et asjast on tolku küll. Salong oli soe juba siis, kui jahutusvedeliku temperatuurinäidik polnud paigalt veel kriipsugi liikunud. Kütusekulu kasv on sellise süsteemi puhul vaid kaudne, ehk seda mõjutab vaid lisakoormus generaatorile ja jääb üle vaid imestada, et sedavõrd lihtsat süsteemi autotootjad nii vähe kasutavad. Kui asjasse pisut lähemalt süüvida, siis tõsi, ka sellel süsteemil on omad miinused, mis oskamatul käsitlemisel võivad üldse mitte efekti anda ning pikemas perspektiivis võivad isegi mootori eluiga mõjutama hakata.

Nimelt hakkab lisasoojendi tööle alles siis, kui akus on piisavalt palju energiat. Hommikul külmaga diiselmootorit käivitades kulub seda aga päris palju: eelsoojendusküünlad, starter jms ning kui ükskord mootor käivitub, siis kulub generaatoril tükk aega, enne kui aku taastub. Seetõttu ei hakka lisasoojendi hommikul tühikäigul töötades (ca 750 p/min) üldse tööle. Kui autol on järgi veel teisigi elektritarbijaid (esituled, tagaklaasi-, istme- ja peeglite soojendused), siis lülitub lisasoojendi tööle alles siis, kui mootori pöörded tõusevad üle 2000 pöörde minutis. Kui need välja lülitada, kostub lisasoojenduse relee plõksatus, mis annab märku tema tööle hakkamisest, umbes 1700-1800 pöörde juures minutis. Siin tekib aga väike vastuolu: külmaga autosse istudes on iga inimese esmane soov, et auto võimalikult kiiresti soojeneks, pöörded pannakse peale ja mootor undab kolm korda kiiremini töötada, kui tühikäigul. Külmaga on teadupoolest aga mootori õlitus puudulik ja ka mootor kulub sellistel pööretel kolm korda rohkem.

Seetõttu on sellist autot kõige otstarbekam võimalikult vähe kohapeal soojendada. Kui mootor käivitatud, tasub võimalikult kiiresti sõitma hakata, hoides mootori pöördeid 1500-2000 pöörde juures. Liikudes soojeneb mootor kiiremini, õlitussüsteem taastub rutem, mootor kulub vähem ja selles pööretevahemikus hakkab ka lisasoojendi tööle.

Sellist käitumismalli rakendades on tegemist igati asjaliku abivahendiga. Sisuliselt juba mõnesaja meetri läbides on tunda, kuidas salong soojenema hakkab, samal ajal kui mootori jahutusvedeliku temperatuuri seier pole veel paigastki nihkunud. Ja ka uus diiselmootoriga Ibiza on kogu täiega talvistes tingimustes igati asine sõiduriist. Istmesoojendused rakenduvad kiiresti ja efektiivselt, nii esiklaas kui külgmised aknad seisavad puhtana ka siis, kui auto on rahvast täis ning pool sooja läheb jalgadele ja pool esiklaasile, esimesed klaasipesurid on diiselmootoriga versioonidel kõigil soojendusega ning kordagi ei tekkinud probleemi (ka tagumisel pesuril), et see ummistuks jne. Ja arvestades siiski tõsiasja, et see mootor kulutab maanteel vaid 4 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta ja võimsust on 100 hobujõudu, mis kiirendades selja istmesse surub, siis ei tohiks sellise auto kohta virisemist leida ka kõige paadunumad diiselmootori vastased. Isegi siis, kui väljas on üle 20 kraadi külma.