Oleme osalenud mitmel riigihankekonkursil ning, mis seal salata, oleme osad neist ka võitnud. Oleksime ehk saanud tellimused veelgi enamate konkursside läbi, kuid meile kohati raskesti hoomatavatel põhjustel jäid need saamata.
1. oktoobril 2002 saime EV Politseiameti riigihanke dokumendid, mille järgi amet tahtis osta 3 tüüpi printerit. Politseiameti nõudmine oli, et kõigil printeritel oleks kolmeaastane garantii ja neist ühel ka aastane garantii kohapeal. See tähendab, et aasta jooksul peab olema valmis hooldusmees, kes vajadusel kohale läheb. Kõigil meie printeritel on kolmeaastane garantii, lisaks kõigil aastane garantii kohapeal. Tõdeme, et kolmeaastane garantii oli meile sedavõrd loomulik, et jätsime selle pakkumisdokumentidesse märkimata. 4. novembril 2002 saime aga otsuse, kus meid tagasi lükati.
Vaidlustasime kõnealuse riigihanke otsuse riigihangete ametis, paludes meie pakkumist siiski kaaluda. Politseiametilt küsiti, kas nad on nõus meie pakkumise kasuks otsustama. Vastus oli eitav. Samuti ei tulnud Politseiametilt päringut, kus oleks meilt lisaselgitusi päritud, mis ka seadusega lubatud on.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Meie pakutu oli ligi neli korda (!) odavam kui parim järgmine pakkumine. Põhjendamatult odava pakkumise tegemises meid seejuures süüdistada ei saa, sest printerid käisid eelnevalt Politseiametis ära ja tunnistati tehnilistelt omadustelt vastuvõetavaiks. Ehk riigihangete seadusele viidates, paragrahv 43 p 3 ütleb, et pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest.
Kaotatud konkurssi kibedusega kokku võttes ja maksumaksja kuludele apelleerides võib öelda, et riik kulutas asjatult ümmarguselt 1,4 miljonit. Selle raha eest oleks võinud näiteks soetada vähemalt 4?5 head politseiautot.
Samas õnnestus meil Politseiametile tarnida värvilaserprinterid, millega riik hoidis kokku ligi 120 000 krooni. Minolta pakkumine oli 33 soodsam kui parim järgmine pakkumine.
Minolta Baltia Eesti filiaal, mis esindab Eestis firmat Minolta Co., avati 2002. a juulis. Tegu on filiaaliga, mitte juriidilise isikuga. Me ei teinud Eestisse osaühingut või aktsiaseltsi, sest paljudel konkurssidel nõutakse pakkuja eelnevat 3?5 aastast tegevust. Filiaalil on nõutud tegevusaeg olemas, juriidilise isiku puhul oleksime pidanud mitu aastat printerite ja koopiamasinatega ootama. Nii juhtus Tallinna Politseiprefektuuri koopiamasinate riigihankega, kus filiaali ei kvalifitseeritud. Odavaim pakkumine tuli taas meilt, kuid riik maksis taas 40 000 krooni rohkem.
Siin mitu olulist iva: esiteks, riigihanke dokumendid peavad olema alati vormistatud näpuga ostja nõudmisi järgides ? kõigile soovitus, et õppige vormistamise kunsti. Teiseks tuleb olla valmis selleks, et alati ei võida odavaim (loe: parim) pakkumine, isegi kui see tingimustele vastab. Niimoodi võib riigihankekonkurssidel küll jääda mulje, et Riigihangete Ametil on tendents olla ostja poolel, kuigi ta peaks kohtlema võrdselt nii ostjat kui ka müüjat. Ja kolmandaks, kogemus loeb: need, kes on riigihangete konkurssidel kaua osalenud, aimavad üksteise pakutavat hinda ja suudavad seega pakkuda üksteisega sarnaseid hindu.
Autor: Giedrius Mikulskas