Ehitusloa eest tuleb tasuda riigilõiv

Uue ehitusseadusega muudetakse ka riigilõivuseadust ning muudatus seisneb selles, et ehitus- ja kasutuslubade eest makstav tasu asendub 1. jaanuarist 2003. aastal riigilõivuga. Seni kehtinud korra kohaselt kehtestas kohalik omavalitsus oma territooriumil vastavad tasud, mis olid väga erinevad, seega ei saa üldistada, kui palju ehitusloa või kasutusloa taotlemine tänavu kallines-odavnes.

Riigilõiv laekub samuti kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Oluline täpsustus tuleks teha riigilõivu kohta ehitusloa taotlemisel ehitise püstitamiseks, rekonstrueerimiseks või laiendamiseks. Kõrvalolevast tabelist on näha, et riigilõiv sellisel juhul on 2000 krooni + 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri eest suletud netopinnast (projektist). Nagu näeme, räägitakse ehitisest, see tähendab nii hoonest kui ka rajatisest. See säte on aga eksitav.

Tegelikult ei ole vaja hakata otsima ega arvutama rajatiste (näiteks elektriliini) suletud netopinda. Lahenduse leiab siin majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 69 (24. detsembri 2002) ?Ehitise tehniliste andmete loetelu?. Nimelt sätestatakse määruses ehitise tehnilised andmed ja eraldi rajatise osa tehnilised andmed. Rajatise tehniliste andmete hulka ei kuulu suletud netopind, mis tähendabki seda, et rajatiste puhul on riigilõiv 2000 krooni ilma mingi lisata.

Autor: Helje Johansoo