- OMX Baltic−0,52%295,58
- OMX Riga0,29%907,32
- OMX Tallinn−0,22%2 036,58
- OMX Vilnius−0,27%1 201,73
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,31%9 108,2
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,51
- OMX Baltic−0,52%295,58
- OMX Riga0,29%907,32
- OMX Tallinn−0,22%2 036,58
- OMX Vilnius−0,27%1 201,73
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,31%9 108,2
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eestis kaitstakse autoriõigusi hästi või halvasti?
Vabariigi Valitsuse moodustatud autoriõiguse asjatundjate komisjon esitas valitsusele oma seitsmenda ülevaate, hinnates olukorda valdkonniti. Komisjoni raportis tunnustati viimase poole aastaga tehtut, kuid sõnastati ka rida probleeme. Ülevaate mitmes lõigus vääris tunnustust politsei ja tolli hea töö, mis peab jätkuma, kui tahame võidetud taset hoida ja arendada.
Komisjoni algatusel täiendas Riigikogu mullu oktoobris autoriõiguse seadust, et ühtlustada selle normid võlaõigusseadusega. Tähtis samm astuti mullu novembris, kui Eesti loobus teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga ühinemisel tehtud reservatsioonist. Kui see muudatus jõustub, siis peavad raadio ja televisioon tasu maksma ka välismaistele muusikatootjatele ja esitajatele. Seni oli õigus nendele tasudele vaid kohalikel esitajatel ja fonogrammitootjatel.
Eesti kasutab Rooma konventsiooni alusel nüüdsest teist võimalust, nn vastastikuse kohtlemise põhimõtet. Selle järgi hakatakse maksma vaid nende maade fonogrammide kasutamise eest, kes rakendavad sama õigust ka Eesti fonogrammide kasutamisel.
Viimasest poolaastast väärib märkimist ka detsembris vastuvõetud valitsuse määrus avalikest raamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu kohta. See loob süsteemi, mis võimaldab tasu maksmist autoritele, tõlkijatele ja illustraatoritele nende tööde laenutamise eest rahvaraamatukogudest.
Probleeme aga jagub ja nende olemus muutub, teiseneb kiiresti.
Üldse iseloomustab autoriõiguste kaitse temaatikat pidev dünaamiline areng. Intellektuaalomandi kaitse peab suutma katta ka uuemaid kiiresti arenevaid tegevusvaldkondi nagu internet, satelliittelevisioon, kaabellevi jt. Neis keskkondades pole õiguste kaitse täiusliku tasemeni jõudnud veel ükski riik.
Möödunud aasta üheks töösuunaks meil oli autoriõiguste rikkumiste tõkestamine kaabellevivõrkudes. Mullu septembrist jõustunud karistusseadustik annab politseile uued võimalused seaduserikkujate karistamiseks ning võib loota, et ka see valdkond peatselt täielikult korrastub. Tänane seis on selline, kus ebaseaduslikult mitmeid välismaiseid telekanaleid oma kaabelvõrgus pakkuv firma võib lubada õiguste eest maksmata summade arvelt osutada ka muid teenuseid teistest odavamalt. Näiteks interneti püsiühendust teistest madalama hinnaga. Sellise ebaausa konkurentsiga kahjustatakse ausaid kaabelvõrgu firmasid, petetakse oma kliente, riiki ja välismaiste telekanalite õiguste valdajaid.
Muret teeb tarkvarapiraatluse jätkuvalt kõrge tase. Levinud tarkvarapiraatluse tõttu jääb riigil BSA hinnangul aastas maksudena saamata kuni 300 miljonit krooni.
Tõsiseks teemaks on endiselt satelliittelevisiooni kanaleid dekodeerivate piraatkaartide müük ja laialdane kasutamine. Üllatavalt leige on suhtumine argimõistuse tasandil sellesse varguse liiki.
Autor: Peeter Sookruus
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele