ELi mõju majaomanikule on vaid vara hinnas

Paavo Palk

Tartu majaomanike liider Ivar Kostabi kirjutas 3. veebruari Äripäevas, et majaomanikud vajavad Euroopa Liiduga ühinemisel rohkem euroinfot (vt Majaomanikud ja EL). Pidasin selles küsimuses nõu ka Euroopa Komisjoni esindajatega, kuid ei leidnud ühinemisest olulist mõju just majaomanikele. ELi õigusaktid ei reguleeri majaomanike või korteriühistute tegemisi.

Euroopa Liidus on üks direktiiv ehitamisest, kuid see on väga üldsõnaline ega ütle palju muud, kui et tervistkahjustatavatest materjalidest ehitada ei tohi ning ehitis peab olema tehtud nii, et ta tulekahju korral ?kohe? kokku ei kuku. Mida tähendab kohe, seda peab ilmselt iga riik ise otsustama. Loogiline on, et ehitis peab püsima nii kaua, et seesolijad jõuaksid evakueeruda. Euroopa Liidu nõudeid ehitamisele sai pikemalt käsitletud kahe aasta eest, kui Eesti ehitusseaduse eelnõu keelas üksikisikul maja ehitamise. Seda peeti ka algul euronõudeks, kuid mõistagi nii polnud ja lõpuks Riigikogus vastu võetud seadus lubab endale maja ehitada.

Võib oletada, et mõningane mõju majaomanikele on ELi tarbijakaitsedirektiividel. Aga tarbija õigused lepingulistes suhetes on juba mitu aastat kirjas Eesti võlaõigusseaduses ning kuna seadus arvestab ELi õigusakte, siis ühinemine mõistagi muutusi ei too.

Mis puutub eelnimetatud artiklis mainitud kinnisvaramaksu, siis Euroopa Liidu õigusaktid otseseid makse, sh kinnisvaramaks, ei reguleeri. Tõsi, enamik liikmesriike rakendab maamaksu asemel tõepoolest kinnisvaramaksu. Seejuures on maks enamasti madalam või puudub elamutel, ja kõrgem ettevõtetel või suvilatel. Neljas liikmesriigis - Kreeka, Iirimaa, Austria ja Belgia - puuduvad aga varalt, sh maaomandilt võetavad maksud hoopis.

Üleüldse tasub ELiga ühinemise mõjusid hinnates arvestada, et Eesti valitsus lubas juba 1996. aasta suvel, et me oleme liiduga ühinemiseks valmis 1. jaanuariks 2003 (varem lubasid valitsused kiiremini valmis olla, kuid 1996. aastast on täpne seaduste ühtlustamise kava). See tähendab, et nii palju, kui Euroopa Liidu õigusakte on, 99,9 ulatuses on need meie seadusandlusesse üle võetud.

Isegi elusate kahepoolsete molluskite ja meritigude hügieeninõuded on ühtlustatud. Ligi 40 ELi õigusakti sätte osas leppisime me liitumisläbirääkimistel kokku erandid või üleminekuperioodid.

Majaomanikest ja Euroopa Liidust rääkides väärib veel märkimist, et suurinvestor Joakim Helenius prognoosis Eesti astumisel Euroopa Liitu siinsete kinnisvarahindade tõusu, sest mitmed Lääne-Euroopa ettevõtted tohivad alles pärast meie liitu võtmist siinsesse kinnisvarasse raha paigutada (Euroliit tõstab börsi ja kinnisvara hindu).

Kohalikud juhtivad majandusanalüütikud prognoosisid mullu suvel ELi teabekeskuse küsitluses Eestile Euroopa Liidus üle 1 protsendi kõrgemat majanduskasvu, kui liidust välja jäädes, ja kõrgemaid palku.

See soodustaks ka kinnisvara kallinemist, sest teadlaste hinnangul põhjustab 1protsendiline palgatõus Eestis 0,5protsendilise hinnatõusu. Aga kui enamik kinnistuomanikke tahab kohe pärast Euroopa Liitu astumist oma vara müüa, siis hinnad muidugi ajutiselt hoopis langevad.

On mõistetav, et majaomanikud tahavad teada, mis neid Euroopa Liidus ootab. Paraku oli Nõukogude Liidu ajal kõike hõlpsam prognoosida, sest marksistlik-leninlik ühiskonnateadus oli täppisteadus. Nüüd tuleb tunnistada, et ammendavaid vastuseid on raske anda. Tasub aga silmas pidada, et palju tõenäolisem on majaomanike käekäigu muutus paremuse või halvemuse suunas mõne uue Eesti seaduse kui Euroopa Liidu õigusakti läbi.

ELi mõju majaomanikule on vaid vara hinnas

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised