Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vennad pottseppade teenistuses

    Kui seitse aastat tagasi müügil olnud kuivatihoones poleks elektrit sees olnud, siis võib-olla poleks ahjupotitööstust täna olemas. ?Kui hoone ostsime, siis vaatasin esmalt elektrikilpi, mitte maja väärtust,? nendib Raigo Kangruoja, kes vend Reinuga Soometsas ahjupotte toodab.
    Idee ahjupotte tegema hakata sündis pottseppadest vendadel ajal, mil valge glasuuriga ahjupotte polnud Eestis saada. Kuna paljud kliendid endale enam pruune ahje ei tahtnud, siis otsustasid Rein ja Raigo Kangruoja tühiku turul täita. Tööjaotus kujunes selliseks, et Raigo õlule jäi pottide tootmine ning Rein jätkas oma toodetud materjalist ahjude ehitamisega.
    Kui alguses oli tööstuses Raigo näol vaid üks tööline, kes peaaegu kõike tegi käsitsi ja kelle hommikul kell kaheksa alanud tööpäevad vahel öösel kella kaheni vältasid, siis praegu on ettevõttes kuus töölist, seadmeid nii palju, et kord kokku loetud elektrimootorite arv ulatus pea kuuekümneni ning tööpäevad enamasti ikka vaid ettenähtud pikkusega.
    Seitsme aasta jooksul on Kangruojad ettevõttesse investeerinud 420 000 krooni, vaadates seejuures kogu aeg, kuidas odavamalt saada. Paljud seadmed on ilma pealt kokku korjatud ? osa on pärit kunagisest Häädemeeste keraamikatehasest, mis nüüdseks tegevuse lõpetanud, osa Venemaalt ja Ukrainast. Mõned masinad aga on ise ehitatud. ?Seadme, mille eest Venemaal taheti saada 230 000 krooni, tegin ise 10 000 krooniga valmis,? toob Raigo Kangruoja näite.
    Toorainena kasutatakse Kangruojade ahjupotitööstuses 15 km eemal asuvast karjäärist pärit savi, mida ühes ahjupotis on 50 ulatuses. ?Kui savi oleks 100, siis läheksid potid klientide jaoks liiga kulukaks,? lausub Raigo Kangruoja. Glasuurid tellitakse Hispaaniast ja Itaaliast.
    Kangruojade ahjupotitööstusest on lihtahjupottide kõrval võimalik saada valge ja pruuni glasuuriga kaetud potte. Ehkki algusaastatel tehti erinevaid toone rohkem, on tänaseks sellest loobutud. ?Ei tasu ära,? kõlab Raigo Kangruoja kommentaar. ?Igaüks tahab erinevat, see aga läheb liiga kulukaks ja töömahukakas.?
    Aktiivset müügitööd Kangruojad oma pottidele ei tee. Kogu toodang turustatakse pottseppade kaudu. ?Kui inimene tahab ahju, tellitakse ikka pottsepp ? pottsepp on A ja O, tema siis ütleb ka, kust saab materjali,? ei pea Raigo Kangruoja vajalikuks kauplustega kontakte luua. Põhiselt on Kangruojade ahjupotitööstuses valminud pottidest ahjud ja kaminad tallinlaste kodudes.
    Konkurentsi Kangruojad ei tunneta. Ainsa konkurendina nimetab Raigo Kangruoja Tallinnas asuvat ASi Saviton. Oma konkurentsieeliseks peab ta aga poole madalamat hinda. Importahjupotte, mida aeg-ajalt turul liikumas on ja mis maksavad ca 400 kr/tk, Raigo Kangruoja seejuures üldse ei arvesta.
    Toodangu eksportimise plaane Kangruojadel praegu ei ole. Katsetusi on nad teinud, kuid hästi pole need lõppenud. ?Saime lüpsta,? nendib Raigo Kangruoja. Rootsi lähetatud koorma eest pole aasta jooksul raha laekunud. Enam nad ei oota ka, kuid kohtusse vennad pettureid kaevata ei kavatse. ?Pole mõtet ? see läheb nii kalliks, et lõpuks ei jää midagi järele,? rehmab Raigo Kangruoja, lisades, et väike Eesti turgki toidab nii omanikke kui töölisi. Ehkki mullu jäädi hoogsate ehitustööde tõttu kahjumisse, oli see siiski erandlik aasta.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.