Aja juhtimine võib olla fun

Kuna kõik nn tulekahjud ei olene enda tegevusest ega allu ka enda kontrollile, siis peab meeskond olema hästi valitud ning neile vastutus ja volitused delegeeritud.

Aja juhtimise võtmeküsimus on oskus eristada olulist ebaolulisest. Kui eesmärkide seadmisel jäetakse tegevuste olulisus arvesse võtmata, on kogu tegutsemine asjatu ka sel juhul, kui kõik seatud ülesanded õnnestub sajaprotsendiliselt täita.

Selles Juhtimises käsitletakse aja planeerimise erinevaid tegureid kümmekonnas artiklis. Praktikud ja koolitajad annavad näpunäiteid, kuidas selles kõigi jaoks väga tähtsas küsimuses edukas olla. Suhtumine aja juhtimisse on seejuures väga erinev.

Huvitava järelduseni on jõudnud Kaido Vestberg Mercuri Internationalist. Ta peab aja juhtimist kui valdkonda, sealhulgas ka suhteliselt populaarseid kursusi, paljuski koguni pseudoprobleemiks. Kõigil aja juhtimise kursustel käsitletavatel küsimustel on Vestbergi arvates seos pigem konkreetse isiku või tema tööülesannetega, aga mitte aja kui sellisega.

Pärast artiklitega tutvumist peaks igal lugejal olema võimalik leida abivahendeid, kuidas oma aega efektiivsemalt kulutada. Minu kogemuste põhjal võib aja või siis tegevuste juhtimine olla väga meeldiv tegevus. Seda juhul, kui ülesanne on huvitav, seda õnnestub üsna täpselt planeerida ning siis hoolikalt järge pidades ka ellu viia. Ka siis, kui sama või sarnast pikaajalist ülesannet tuleb korduvalt täita, võib selle endale huvitavaks teha. Kindlasti oli mõni etapp teistest keerulisem ning sellele suurema tähelepanu pööramine teeb töö veel sujuvamaks.