Võlaõigusseadus muutis logistikas lepingud konkreetsemaks

mõistlikkuse põhimõte ? VÕS sätestab ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse nii võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki kui ka vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat. Kõiges ei ole lepingus kunagi võimalik kokku leppida. Vaidluste korral kokkuleppimata küsimuste lahendamisel tuleb vaadata, millised on ekspedeerimis- või veoturul levinud tavad ja milline oli poolte vahel väljakujunenud praktika. Näiteks: kui ei ole kokku lepitud kaupade kohaletoimetamise tähtaega, lähtutakse mõistlikust ajavahemikust, mis kauba transportimiseks võiks kuluda. Selleks hinnatakse veoturul kehtivaid tavasid, osasaadetiste tehnilist komplekteerimise korda ja vedaja vastutuse kindlakstegemisel ka poolte vahel eelnevalt väljakujunenud praktikat. Kui regulaarselt igal reedel väljasaadetud kaubad on jõudnud sihtpunkti hiljemalt järgmise nädala neljapäeval-reedel, siis võib öelda, et pärast nädalavahetust kohale jõudnud kaupade puhul on tegemist mõistliku tähtaja ületamisega.

kinnituskiri ? transpordilepingu sõlmimise kord on pärast VÕSi rakendumist üldjuhul samasugune kui TsK kehtivuse ajal. Leping sõlmitakse tahteavalduste vahetamise teel, näiteks faks, e-post, telefonikõne, ja leping arvatakse sõlmituks ka suulisel tellimuse-kinnituse kokkuleppimisel. Kaupade üleandmine või vastuvõtmine kinnitab omakorda suulise lepingu olemasolu ja vastava poole tahet lepingut täita. Uue instrumendina annab VÕS poolele, kes peab rohkem lugu tehingu formaalsest küljest, võimaluse fikseerida suuliselt kokkulepitud tingimused kinnituskirjas, mis saadetakse, soovitatavalt tähitult, teisele poolele ja kui sellele vastu ei vaielda, siis loetakse leping sõlmituks kinnituskirjas toodud tingimuste alusel.

lepingu sõlmimine ja muutmine, tasu ? erinevalt TsK-s sätestatust ei pea VÕSi kohaselt leping enam sisaldama kokkulepet kõigis olulistes tingimustes, kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka sellistele kokkulepetele jõudmata. Näiteks ei pea lepingusse olema märgitud vedajale makstava tasu suurus. VÕSis eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul nende tasulisust. Nüüd on juba pigem tellija huvides märkida veotellimusse veotasu suurus, et tasu määramise aluseks ei võetaks kõrgemat turuhinda. Ka lepingu muutmine on VÕSi kohaselt paindlikum. Kui kirjalikus lepingus on küll kokku lepitud, et muudatused on kehtivad vaid kirjaliku vormi andmisel, siis juhul, kui mõlemad pooled on aktsepteerinud suulist lepingu muudatust, ei saa teine pool hiljem tugineda muudatuse tühisusele vorminõuete mittejärgimise tõttu.

kohustise rikkumine ? TsK eeldas vastutuse tekkimise alusena süü olemasolu. VÕSi kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vaid erijuhtudel, mis transpordilepinguid ei puuduta, vastutab rikkuja hooletuse määra aluseks võttes, näiteks tasuta riietehoidmine.

viivis ? VÕSi kohaselt võib kokkulepitud tasu maksmisega viivitamise korral alati viivist nõuda. Kui viivise määra ei ole lepingus kokku lepitud, on selle suuruseks ca 10 aastas. Kui teenuse osutajale tundub, et 10 aastas ei korva temale viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist, võib ta esitada kahju kompenseerimiseks eraldi nõude.

veo-, ekspedeerimis- ja ladustamisleping ? kui TsK reguleeris vedu vaid mõnes paragrahvis ja üldsõnaliselt, siis VÕSis reguleeritakse vedu sarnaselt CMR konventsiooni sätetega. Kuigi CMR konventsiooniga sätestatud reeglid ja seetõttu ka VÕSi sätted on raskesti kohaldatavad kaupade EXW ja FCA tarnetingimusega ostmisel ning võivad tekitavad rohkem segadust kui selgust, on VÕSis veolepingu osa täpne reguleerimine vedajate poolt vaadatuna siiski ülimalt tänuväärne. VÕS sätestab ka need mängureeglid, mida CMRis kirjas ei ole, kuid mis on vedajale eluliselt tähtsad, näiteks tellimuse tagasivõtmine tellija poolt, veotasu maksmisega viivitamine jne.

ekspedeerimisleping ? VÕSi viidud uudse lepinguliigina. Nüüd on olemas regulatsioon, millele saab allutada ekspedeerimislepinguid ja Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (EEA) üldtingimusi. Siiski, VÕS, reguleerides ekspedeerija vastutust küllalt täpselt, võimaldab ekspedeerija õiguste ja kohustuste kindlakstegemisel liikuda nii veo- kui ka ladustamislepingu kohta käivate VÕSi sätete juurde, samuti ka kokkulepitud EEA üldtingimuste või kohaldamist leidvate rahvusvaheliste lepingute juurde. Sellega ei too VÕS selgust seni levinud vaidlusalustesse ekspedeerimisega seotud küsimustesse. Hoolimata rohketest teoreetilistest võimalustest reguleerivad tüüpilise maismaa ekspedeerija vastutust VÕSi veolepingu osa ja CMR konventsioon. Merendust VÕS ei reguleeri.

ladustamisleping ? teenuse osutaja seisukohalt üks rangemaid. VÕS ei näe ette võimalusi laopidaja vastutusest vabanemiseks ja vastutuse limiteerimiseks. Kui TsK kohaldamise ajal võis laopidaja püüda segadust tekitada süü üle vaieldes, siis VÕS seda võimalust ei jäta. Ainus võimalus vastutust limiteerida ja normida on ladustajatel välja töötada lepingu juurde kuuluvad üldtingimused. Lisaks keelab VÕS laoteenuse osutajal kaupu kolmanda isiku juures ladustada. Nii peavad n-ö laoekspedeerijad selle õiguse lepingus eraldi sätestama. Kõiki transpordilepinguid iseloomustab teenuse osutajale antud õigus võlgnevuste tagamiseks kaupasid arestida, kuid juriidiliselt ebakorrektselt läbiviidud kaupade kinnipidamine võib põhjustada kahjunõuete esitamise transpordikorraldaja vastu.