- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,00%6 225,52
- DOW 300,00%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,08%8 861,03
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,68
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,00%6 225,52
- DOW 300,00%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,08%8 861,03
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: jaanuari väliskaubandust iseloomustavad positiivsed trendid
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul iseloomustavad jaanuari positiivsed trendid.
Veebruaris on oodata mõningast väliskaubanduse elavnemist. Kasvab nii omatoodete kui töötluskaupade eksport, millele viitab impordi suurenemine nii töötluskaupade kui tooraine ja materjalide osas.
Järgneb ministeeriumi kommentaar jaanuari tulemustele.
Eksport suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 18% ja import 16%. Ekspordi kiirem kasv kahandas väliskaubanduse defitsiiti detsembriga võrreldes, kuid 2002. a. jaanuarikuu defitsiidist jäi see siiski kõrgemaks. Kui varasemate aastate esimesele kuule oli iseloomulik ekspordi kahanemine eelneva aasta detsembriga võrreldes, siis selle aasta jaanuaris ekspordimaht praktiliselt ei vähenenud.
Ekspordi tugevat aastakasvu toetas rohkem allhankeeksport, mis suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes poole võrra. Masinate ja seadmete allhankeeksport kasvas aastaga üle kahe korra ja nendest mobiiltelefonide väljavedu üle 5 korra. Siiski tugines allhangete järsk kasv ka eelmise aasta alguse madalale baasile, kus üldist nõrkust näitas peale mobiiltelefonide ja nende osade ekspordile ka teiste suuremate allhankegruppide väljavedu.
Normaaleksport kasvas aastasel baasil 7%, kuid jäi veidi alla eelmise kuu tasemele. Detsembriga võrreldes pidurdus kala ja kalakonservide eksport, kuna väga külmad ilmad jaanuaris raskendasid kalatööstuste varustamist toorainega. Ka puidu väljavedu sadamatest pidurdus raskete jääolude tõttu. Samas näitasid omatoodetest aastaga kõrget ekspordikasvu puitmajad, masinad ja seadmed, mööblilisandid ning plast-ja paberitooted, mis näitab eesti toodete jätkuvat konkurentsivõimelisust välisturul.
Impordi osas nii suurt erinevust polnud, aastases võrdluses suurenes normaalimport 16% ja töötluskaupade sissevedu 19%. Impordis siseringlusse eristusid taas silmapaistvate kasvudega transpordivahendid, mille sissevedu suurenes nii eelmise aasta jaanuari kui detsembriga võrreldes kolmveerandi võrra. Jätkub raudteepargi uuendamine. Aastaga näitas tugevat kasvu veel kütuste ja metallide sissevedu, kuid kütuste osas oli see suuresti tingitud hinnatõusust maailmaturul. Töötlemiseks toodi eelmise aasta jaanuarist poole rohkem sisse masinaid ja seadmeid, mis loob eeldused ka töötluskaupade ekspordi kasvule järgneval kuul.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele