Trepp kui funktsionaalne kujunduselement

"Trepp võiks interjööris olla elegantne detail, mis on hoolikalt ja meeleolukalt teostatud,? ütleb sisearhitekt Priit Põldme.

Trepi planeerimisel peab vaatama, kui palju on ruumi ning kus trepp võiks paikneda. Selle järgi otsustage, mis tüüpi trepp võiks sobida. Kitsad ja ökonoomsed on U-kujulised ja podestiga trepilahendused, mis on ka kõige levinumad. Neid lahendusi kasutatakse kahe seina vahele paigutatuna, tekitades mõttelise trepikoja. Huvitavaks lahenduseks peab Põldme treppi, kus astmed on kinnitatud seina külge. See eeldab kiviseinaga maja ning trepi projekteerimist juba maja ehitamise käigus.

Keerdtrepp võtab küll kõige vähem ruumi, kuid on kõige ebamugavam nii liikumiseks kui ka asjade transportimiseks. Pigem sobib see kasutuseks lisa-, mitte peatrepina. Konstruktsioonilt ei ole keerdtrepp keerulisem kui teised trepilahendused, sest tööstuslikult toodetakse konstruktsioone, mis muudavad töö lihtsamaks.

Olemas on ka õigejalatrepid, millel on vaheldumisi vasaku ja parema jala astmed. Neid kasutatakse ruumides, kus on vaja ruumi säästa. Kuna sellisest trepist on üsna ebamugav üles-alla liikuda, sobib lahendus eelkõige noore pere elamisse, eraldamaks näiteks magamisruume eluruumidest.

Trepi kandekonstruktsioonina on levinud metall, betoon ning ka traditsioonilised puidust-palkidest talad. Ühiskondlikes hoonetes kasutatakse rohkem monoliitbetoontreppe, mis on kaetud erinevate katteplaatidega.

Disainer Argo Vaikla arvates jätavad betoon ja kivi eluruumis kõleda mulje. Eramajade puhul kasutataksegi enim puittreppe. Põnevamaid trepilahendusi saab Vaikla sõnul teha teras- ning puitkonstruktsiooniga. Metallkonstruktsioonidega trepilahendused on elegantsed ja õhulised. Seevastu puitkonstruktsiooni gabariidid on suuremad ja massiivsemad.

Rusikareegel on, et trepiastme sügavus on 25?30 sentimeetrit ning astme kõrgus 15 cm. Maja arhitektuurist ja ka sisekujundusest oleneb, milliseid astmeid trepi puhul kasutatakse. Lahtised, ilma varvaslauata astmed mõjuvad elegantsena, jättes õhulise ja kerge mulje. Arhitekt Helmi Sakkovi sõnul on aga kohti, kus on vaja kasutada kinnisi astmeid: ruumides, kus elavad inimesed, kes vajavad liikumiseks abivahendeid.

Trepi funktsioon määrab, milliseid materjale astmete puhul kasutatakse. ?Efektsena mõjuvad klaasist astmed, kuid mõnel inimesel tekitab astme läbipaistvus kõheduse tunde,? selgitab Sakkov.

Klaasastmed on Põldme sõnul libedad ning külmad. Libeduse vähendamiseks võib neid karestada, kuid klaas on ka hoolduse suhtes nõudlik ja tuhmub kuludes.

Elegantse, kuid ekstreemsena mõjub avatud trepp, kus trepi käsipuu asub seina pool ning teine osa on avatud, ilma piirdeta. ?Kodus on selline lahendus mõeldav vaid lasteta peredes,? tõdeb Põldme.

Autor: Sigrid Suu