Töötasu on suurem kui palk

Tööandjal on vähemalt üks kord aastas vaja otsustada töötajate palkade suuruse üle. Võttes aluseks kusagilt loetud või kuuldud info, et müügimees saab palka keskmiselt 7000 krooni, võib selle põhjal tehtud otsus osutuda valeks. Tarvis on teada, kas tegemist on bruto- või netosummaga ning kas ja mil määral lisandub sellele tulemustasu. Samuti võib oletada, et vaja on katta ka ametiauto ja mobiiltelefoni kasutamise kulud.

Näeme, et vaja läheb täpsemat teavet, missugune kogusumma nendest osadest lõpuks moodustub ehk teisisõnu ? kui palju müügimehele maksta, et nii tööandja kui ka töövõtja kokkuleppele saaksid. Millised erinevad kogupalga osad Eestis üldse kasutusel on?

Võrreldes teistes riikides esineva aastase tasupaketi ülesehitustega, milles võivad lisaks põhipalgale esineda näiteks ettevõtte poolt töötajatele vabatahtlikku pensionifondi või ravikindlustusfondi maksete tegemine, kolimiskulude ja majutuskulude hüvitamine, kindlustusmaksete tasumine jne, on Eestis tasupakettide ülesehitus veel suhteliselt lihtne. Seda mõjutab Eesti maksusüsteem, mis liigitab enamiku selliseid tasusid ja kõik soodustused erisoodustuse alla ning kohustab tööandjat maksma neilt hüvedelt kõik maksud, mis töötasultki.