Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leia õige motiveerimisviis

    Küsisime, mida peaks tegevjuht tegema olukorras, kus ta oli teatanud plaanist seada sisse individuaalsest tulemusest sõltuv lisatasude süsteem, kuid mitu meeskonna liiget olid selle vastu. Nad väitsid, et individuaalsetest tulemustest sõltuv tasustamine tekitab asjatut konkurentsi. Tegevjuhi arvates peavad parimad tulemused olema parimalt tasustatud.
    Mihkel Pärjamäele meeldis Kristiina Looduse lahendus seetõttu, et lähenemine polnud lahterdav. Lisaks on lahenduses toodud välja aspekte, millele tähelepanu pöörata, mis aga otseselt ei ole probleemist tulenevad ? nt ära unusta teisi motiveerimisskeeme. Peep Vainule meeldis Jaan Apsi analüüs, kuid kuna ülesanne ei olnud niivõrd analüüsida, kuivõrd öelda, mida juhil tuleks teha, sai Kristiina Loodus ülesandega veidi paremini hakkama.
    Uuele ülesandele ootame vastuseid kuni 8. maini e-posti aadressil [email protected].
    Parima lahenduse valimisel osalevad kolleegiumi liikmed, kellele edastatakse lahendusvariandid anonüümselt. Parima lahenduse pakkuja saab endale valida Äripäeva kirjastatud raamatu.
    Tegevjuhi ettepanek hakata lisatasusid maksma individuaalsetest tulemustest lähtuvalt on ettevõttele kasulik, sest õige palgapoliitika puhul paranevad nii individuaalsed kui kollektiivsed töötulemused. Suurem palgasumma aga omakorda tekitab töörahulolu ja motiveerib inimest. Seejuures on aga oluline välja selgitada just see õige ehk õiglane palgapoliitika. Kui töötajad tajuvad hüvitust piisavana, tunnevad nad ennast rahulolevana, pühenduvad enam tööle ja pingutavad ning saavutavad parema töötulemuse, millele omakorda järgneb veelgi suurem lisatasu.
    Töötajate rahulolematus lisatasudega võib aga tekitada eelnevast veelgi kehvemat töö tulemuslikkust, omavaheliste suhete halvenemist, hilinemisi, puudumisi, nn viilimisi, kaadri voolavust jne. Just hüvitise, antud juhul lisatasu õigluse tajumine töötajate seas määrab ära, kas lisatasude maksmine õigustab ennast ja kas juht saavutab loodetud tulemuse.
    Soovitava tulemuse saavutamiseks tuleks tegevjuhil:
    arvestada, et lisatasude süsteem kaasaks kõiki sarnase positsiooniga töötajaid ja et kõigil neil töötajatel oleks võrdsed võimalused lisatasu väljateenimiseks;läbi mõelda tasustamise alused ja tingimused ning läbi arutada olenevalt ettevõtte suurusest kas kogu meeskonnaga või mingi töörühmaga ? töötajad näevad, et probleemi võetakse tõsiselt ja nende arvamusega arvestatakse ning neil tekib suurem huvi ettevõtmise vastu;teavitada kogu lisatasude süsteemiga haaratavat töötajaskonda leitud lahendusest ? inimestele ei meeldi ebaselgus ja teadmatus, isegi rahulolematud töötajad parandavad oma suhtumist kiiresti, kui neil on ülevaade olukorrast;anda töötajatele aega uue olukorraga harjumiseks ? iga uus situatsioon tekitab küsimusi ja võib-olla veel huvitavaid ettepanekuid;tagada inimestele info välja teenitud lisatasude kohta.
    Tegevjuht ei tohi unustada, et peale lisatasude on teisi võimalusi töö tulemuslikkust parandada: eeskuju andmine, juhi huvi ülesnäitamine, töötingimuste parandamine jne.
    Meeskonna selge vastuseis juhi otsusele seada sisse individuaalsest tulemusest sõltuv palgasüsteem on olukord, mille tekkimise põhjused võivad olla kahesugused:
    a) vastuseis tuleneb mingist ideega otseselt mitteseonduvast probleemist;b) vastuseis tuleneb otseselt ideest.
    Olukorra edukaks lahendamiseks tuleb juhil hoolega analüüsida nii esimest kui ka teist aspekti, sest põhjused võivad tuleneda ka mõlemast korraga.
    Esimese võimalusena väljendab kriitika mingit üldist meeskonnasisest probleemi ja plaan seada sisse lisatasude süsteem toimib vaid katalüsaatorina. Igal juhul ei ole terve ja arenemisvõimelise meeskonna toimimise märgiks soov iga hinna eest hoida status quo?d ? eriti kui pakutakse võimalust võtta endale suuremaid väljakutseid ja tulemusena samuti kõrgemat tasu saada.
    Põhjustena võib esile tuua kaks vastandlikku varianti. Esiteks võivad inimestevahelised suhted olla juba praegu sedavõrd pingul, et täiendava võistlusmomendi ja ka kadedustunnete lisandumisel kardetakse meeskonna kokkuvarisemist. Sel juhul tuleb tegeleda juurprobleemidega ? rääkida probleemsete inimestega ja tõsta üldist meeskonnavaimu. Teisel juhul on kolleegidevahelised suhted muutunud liiga lähedasteks ? kardetakse uut süsteemi, mis võib lõhkuda senise mugavustunde. Sellises olukorras tuleb inimestele selgeks teha, et tegemist on ikkagi tööalaste eesmärkide saavutamise kohaga. Seda tuleb teha viisakalt ja ilma täiendavaid konflikte õhutamata, vältimaks olukorda ?meeskond versus juht?. Lähtuvalt grupidünaamikast ja ettevõtte traditsioonidest tuleb neid lahendusi edastada kas üldkoosoleku vormis või siis hoopis isiklike vestluste kaudu peamiste idee kritiseerijatega.
    Teisel juhul on meeskonna vastasseisu peamiseks põhjuseks individuaalsest tulemusest sõltuva lisatasude süsteemi sisseviimise fakt iseenesest, millele ollakse põhimõtteliselt vastu. Kõigepealt peaks juht küsima, kas sisuline kriitika ikka on põhjendatud. Süsteemi loomise lõppeesmärgiks on ilmselt meeskonna töö tulemuslikumaks muuta. Kuna töötasu kahtlemata kuulub peamiste motivatsiooniallikate hulka, võib palgasüsteemi täiustamise eesmärkide saavutamise vahendina vähemalt teoreetiliselt heaks kiita. Samas tuleks üle vaadata teisesed motivatsiooniallikad (näiteks töökeskkond) ? kui nendega on kõik korras ja soovitavad ning reaalselt saavutatavad tulemused siiski puuduvad, ei saa juht endale lubada palgasüsteemi kui selles olukorras ainuõige meetodi mittejuurutamist.
    Uue süsteemi konkreetse rakendamise viis sõltub meeskonna töö spetsiifikast.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.