Enamikul inimestest, kel koolist juba üksjagu aastaid möödas, jookseb uue, vaevu aasta tagasi kehtestatud valemi peale mõttelõng kokku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Mul on ikka tõsiselt raske selgusele saada, kas Eesti Gaasi poolt ette kirjutatud liitumistasu on õigustatud ja kust selline number saadakse,? kehitab oma kliendi nimel gaasiettevõttega asju ajav projekteerija valemi ja selle komponentide sisu läbipaistvuse peale õlgu. ?Hea, kui vaidlustamise korral majanduspolitseigi sellest läbi suudaks närida.?
Ainult tänu kogemustele ja asjaajamisjulgusele selgitas ta lõpuks välja, et tema kliendil ei olegi vaja liitumistasu maksta, sest gaasivõimalus oli objektil juba varem olemas. Kogenematu kinnisvaraarendaja või eratarbija oleks aga raha tõenäoliselt lauale ladunud, saamata täpselt aru, miks ja kuidas see number tekkinud on.
Tarbijakaitseameti jurist Katrin Malm selgitab, et seaduse kohaselt peab ka tavaline inimene, kes puutub kokku endale võõra alaga, täpselt aru saama, mille eest temalt raha küsitakse. See tähendab, et Eesti Gaas ja seda kontrolliv energiaturu inspektsioon peavad olema võimelised selle valemi ja küsitava raha suuruse lihtsas vormis lahti selgitama.
?Liitumistasude ja muude teenuste hinnakujundus on eraettevõttel vaba, kuid hind peab olema igale tarbijale selgelt arusaadav,? rääkis Malm. ?Loomulikult on see valem tavainimesele üle mõistuse ja vajadusel tuleb uurida, kas see on ikka õigustatult kulupõhine.?
Energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu möönab, et valem võib esmapilgul tõepoolest ületamatuna tunduda. ?Aga see on nagu kooliaja matemaatikaski, et alguses tundub valem üle mõistuse, kuid kui rehkendama hakata, ei olegi nii keeruline,? räägib ta.
Vaidluste puhul on inspektsiooni range põhimõte, et iga liitumist vaadeldakse individuaalselt. Tähtis on objekti asukoht ja eripära. Kui palju on vaja teha kaevetöid ja kui pikk on trassi distants, kui suur on gaasivajadus ja investeeringu periood.
?Näiteks ühe vaidluse puhul oli investeeringu ajatatud tuluks märgitud 10 aastat, kuid mina ei usu, et see nii lühike on. Paar-kolmkümmend aastat peaks see ikka kestma,? toob Kasepalu näite võimalikust vaidluskohast Eesti Gaasiga. Üldiselt pole aga tõsiseid vaidlusi eelmise aasta juuli lõpus rakendunud valemi osas palju ette tulnud, märgib ta.
Eesti Gaasi avalike suhete nõunik Maarika Saarna-Siimann tunnistab, et valem võtab tedagi kukalt kratsima ning raske on esimese hooga öeldagi, kuidas seda lihtsalt ja üldrahvalikult oleks võimalik lahti seletada. ?See arvutatakse iga kliendi puhul eraldi välja ja lähtutakse igast objektist eraldi,? lisab ta.