08.05.03, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saku Suurhall saab uue suurosaniku

Heidit Kaio

?Võib öelda, et läbirääkimised on võtnud konkreetse ilme,? ütles Lemminkäinen Eesti juhataja Avo Lillemäe.

Lillemäe ütlust mööda on uus osanik kohalik investor, kes pole tegev meelelahutustööstuses. Tema sõnul on Lemminkäinen otsinud rahastajat ka välismaalt. ?Praegu ütlevad välismaalased tehingute peale, et siis teeme või ostame, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga,? ütles Lillemäe.

?Julgen kinnitada, et linn või riik pole huvitatud Lemminkäineni osaluse ostmisest,? ütles Margus Allikmaa, Tallinna abilinnapea ja endine kultuuriminister.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lemminkäinen on otsinud ostjat oma suurosalusele Saku Suurhallis juba poolteist aastat. Ehitusfirma on panustanud ettevõtte aktsiakapitali 11 miljonit krooni.

Saku Suurhalli suuremad osanikud on 47 protsendiga Lemminkäinen, 36 protsendilise osalusega Eesti Vabariik ja 12 protsendiga Tallinna linn.

Lemminkäinen on korduvalt pakkunud aktsionäridele, et Tallinn ja riik võiksid omandada suurhalli kinnisvara ning hallis tegutseks operaatorina kontserte ja võistlusi korraldav eraettevõte.

?Mina olen olnud tungivalt selle vastu,? ütles Rein Lang, Saku Suurhalli nõukogu liige ja endine Tallinna abilinnapea. Lang on praegu Riigikogu liige. ?See on üks rumal plaan,? ütles Lang.

Ettevõtte nõukogu istungitel on plaani vastu olnud ka riik. ?Pigem võiksime mõelda, kuidas hallis korrapäraselt Tallinna rahastatavaid üritusi korraldades ettevõtet toetada,? ütles Margus Allikmaa.

Lükates tagant Saku Suurhalli valmimist, oli Tallinnal ja riigil silme eest Eurovisiooni lauluvõistlus 2002. aasta mai lõpus, mille korraldamise kohustuse oli riik võtnud. Lauluvõistlus läks maksma ligikaudu 130 miljonit krooni.

?Hall sai väikese maksejõuga Eesti turu jaoks paar aastat liiga vara valmis,? ütles Avo Lillemägi.

Saku Suurhalli ehitus läks maksma ligikaudu 210 miljonit krooni. Ehitamisest jäid ettevõttele pikaajalised laenukohustused, mille igakuine tagasimakse on miljoni krooni ringis.

Hetkel kuum

11.07.25, 10:10

Aasta naisettevõtja müüs äri ja kolis Ruhnu: “Mul on nüüd 60 kana ja veised!”

12.07.25, 08:00

Michelini giidi restoran sulges äri. “Elu ei käi tunnustuste järgi”

11.07.25, 06:00

„Las nad unistavad“ – ehitajad tahavad Ossinovski arendusest poolt miljonit võlgu kätte saada

11.07.25, 11:00

Rapsi kasvatamine Eestis on keerukam kui kunagi varem

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull ütles, et pangad peavad läbirääkimisi Saku Suurhalli aktsionäridega, et leida tekkinud olukorras parimat lahendust.

Ettevõte võlgneb Eesti pankadele 65 miljonit krooni. ?Suurhalli omakapital on 80 miljonit krooni. Pankrotist pole juttugi, esineb vaid makseraskusi,? ütles Lillemägi.

Enamik üritusi, mis Suurhallis toimub, on odavate piletitega spordivõistlused.

Suuremad kontserdikorraldajad ei võta riski, et tuua Eestisse tuntud esinejaid, kelle kontsertide piletid võivad osutuda publikule liialt kalliks. Selle aasta jaanuarist juunini on Suurhalli esinema planeeritud vaid Toto Cutugno ja Gregorian. Korvpalli, võrkpalli ja saalijalgpalli võistlusi on aga iga kuu kuus-seitse. Läinud aastal toimus Suurhallis 117 üritust, neist pooled olid kontserdid.

?Me oleme kuulnud kontserdikorraldajate pessimismi suurte esinejate Eestisse toomise suhtes, mis on Saku halli lootusi kahandanud,? ütles Margus Allikmaa. ?Olukord pole kerge.?