- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 225−0,05%39 657,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,58
- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 225−0,05%39 657,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi metsa majandav RMK tuleb viia börsile
Viimastel nädalatel on meedias kirjutatud Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) valitsevast korralagedusest ning raha laristamisest.
Äripäeva arvates tuleb riigitulundusasutusena tegutsev RMK muuta aktsiaseltsiks ning aktsiate börsil noteerimise abil kaasata ettevõttesse erakapitali.
Erakapital muudab RMK tegevuse läbipaistvaks ja aitab tõhustada kontrolli ligi miljardi krooni suuruse käibega asutuse üle. Ettevõte tegevus muutub kasumlikumaks, sest investorid soovivad teenida maksimaalset tulu nii dividendide kui aktsiahinna tõusu abil.
RMKst saab metsa kokkuostjatele võrdväärne partner ning ettevõte on huvitatud riigile kuuluva metsa vahendamisest võimalikult tulusalt.
Hea näide on Eesti Raudtee erastamine. Riigile kuulunud Eesti Raudtee teenis väikest kasumit võrreldes Eesti Raudteelt teenust ostvate transiidifirmadega. Pärast Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamist paranes ettevõtte kasumlikkus hüppeliselt ja transiidiärimehed muutusid murelikuks, sest Eesti Raudtee vaatas üle oma tariifipoliitika. Riik teenib praegu Eesti Raudtee vähemusaktsiatelt suuremat tulu võrreldes tuluga, mida teeniti 100 aktsiate omanik olles.
Kõige olulisem vastuargument RMK erastamise suhtes seisneb selles, et RMK üle võivad kontrolli saavutada mõne saetööstuse omanikud, kelle huvides on, et RMK poolt vahendatud metsamaterjali hind oleks võimalikult madal. Kirjeldatud arengu võimaldab välistada aktsionäride leping, milles saab piirata aktsionäride osaluse suurust. Näiteks keelab Eesti Telekomi aktsionäride leping Telial ja Soneral enamusosaluse omandamise nii otse kui ka varifirmade kaudu. Riik võib oma positsiooni kindlustamiseks enamusosaluse RMKs endale jätta. Alati on võimalik riigil RMK teenustest loobuda ning otsida alternatiivne riigimetsa haldaja, kui RMK ei täida talle pandud kohustusi.
Kindlasti ütlevad paljud lugejad, et RMK erastamine ei ole hea idee. Mets on meie rahvuslik rikkus ja oluline ressursse, seda ei tohi maha müüa. Selline hüüatus on emotsionaalne ja ei pea paika. RMKsse erakapitali kaasamine ei too kaasa riigimetsa erastamist. Mets ja selle all olev maa jäävad endiselt riigi omandusse. RMK ülesandeks on majandada riigile kuuluvat metsa. Juba praegu reguleerib riik raiepiirangute abil metsakasutust ja tagab, et riigile ja eraomanikule kuuluvat metsa majandatakse säästlikult.
RMK börsile viimine tähendab seda, et riik ostab temale kuuluva metsa majandamise teenuse riigifirma asemel erafirmalt. See firma saab osa riigile kuuluva metsa müügist teenitud tulust endale ja osa laekub riigile.
Erakapitali kaasamise vastu räägib see, et lisaks metsa vahendamisele peab RMK peab täitma mitmeid selliseid ülesandeid, mis ei too majanduslikku tulu. Selle probleemi saab samuti lahendata erastamislepinguga, milles on võimalik fikseerida RMK ülesanded. Teine võimalus on mittetulunduslikud ülesanded delegeerida riigile. Raha nende ülesannete täitmiseks saab riigile kuuluva metsa müügist.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele