Klementi esimese kvartali puhaskahjum kasvas aastataguselt 4,6 mln kroonilt 9,1 mln kroonini ehk ligi kaks korda.
Kahjumis sisaldus ühekordse iseloomuga kulusid summas 2,5 mln krooni, teatas ettevõte Tallinna börsile.
Ühekordsed kulud seisnesid konservatiivsemaks muutunud laohinna arvestuse põhimõttes, kuna enam ei arvestata toote omahinda tootearenduse kulusid.
Selle muutuse negatiivne mõju 2003.a. esimese kvartali tulemusele oli 1 mln krooni.Lisaks sellele lisandus kvartalis 0,4 mln krooni jagu koondamiskulusid ning Läti ja Leedu eelmise aasta hulgimüükidest tuli täiendavat müügikahjumit 1,1 mln krooni ulatuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kahjum tavapärasest majandustegevusest oli põhjustatud jaekaubanduse madalamast kasumimarginaalist. Jaanuaris-veebruaris müüdi jaekaubanduses valdavalt madalama hinnalisandiga vanu kollektsioone.
Klementi kontserni 2003. aastal esimese kvartali auditeerimata
konsolideeritud netokäive oli 31,8 mln krooni ehk 2% vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Rõivakauba müük kasvas aastaga 21,1 mln kroonilt 25,9 mln kroonini, kuid allhange ja muu müük kahanes 11,3 mln kroonilt 5,9 mln kroonini.
2002. aasta esimese kvartali allhanke ja muu müügi käibest andis
pankrotistunud P.T.A. Group OY 6,0 mln krooni.
Jaekäibe osakaal 2003.a. esimese kvartali rõivakauba müügis oli
50%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas ruutmeetrimüügikäive 4%.
Allhanketoodangu osakaalu vähenemine oli tingitud ettevõtte
suurenenud vajadusest koormata tootmist enam oma kaubamärkekandvate uute kollektsioonide tootmisega, teatas Klementi oma kvartaliaruandes.Viimasest johtuvalt jäi ettevõtte lõpetamata ja valmistoodangu varude vähenemine 2003.a. esimeses kvartalis väiksemaks kui eelmisel aastal ning kokkuvõttes kasvasid äritulud 11,5% võrra.