Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadus on ehitusluba kogu aeg nõudnud
Selle aasta 31. märtsiks deklareerisid paljud füüsilised isikud oma 2002. aasta tulud ja sellest tehtavad mahaarvamised. Viimaste seas oli suur osa eluaseme soetamiseks võetud laenu või kapitalirendi (liisingu) intressidel. Tulumaksuseaduses reguleerib mahaarvamisega seonduvat paragrahv 25, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2003 uues redaktsioonis. 2002. aasta mahaarvamiste kohta tuleb rakendada vana redaktsiooni.
Mõlemad redaktsioonid laiendavad mõistet ?soetamine? ja seega käsitleb tulumaksuseadus ka ehitise rekonstrueerimist soetamisena. 1. jaanuarini 2003 kehtis planeerimis- ja ehitusseadus, mis defineeris ehitamisena ka ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist ehk sisuliselt rekonstrueerimist. See seadus nõudis ka rekonstrueerimise puhul alati nii ehitusluba kui ka -projekti (v.a väikehoone puhul). Seetõttu sai tulumaksusoodustust siis, kui tegemist oli rekonstrueerimisega, mida ei tohtinud teha ehitusprojekti või -loata. Tavaremont arvesse ei läinud.
Ehitusloa puudumine pole iseenesest takistuseks eluasemelaenu intresside mahaarvamiseks. Sellisele seisukohale asus ka Tallinna ringkonnakohus ühes otsuses. Samas märkis kohus, et intresside mahaarvamise tingimuseks on, et maksumaksja tõendab selliste tööde tegelikku teostamist, millele laieneb tulumaksuseaduses sätestatud soodustus.
Ehitusloa või ehitusprojekti koopia on piisavaks tõendiks, et maksumaksja kasutas laenu selliseks ehitustegevuseks, millele laieneb tulumaksuseaduses sätestatud soodustus. Sellises ehitusloa või -projekti nõudes pole midagi uut, sest luba ja/või projekti nõuti ennegi ning maksuamet eeldab, et maksumaksjad täidavad ehitustegevusele esitatavaid nõudeid. Kui maksumaksja planeerimis- ja ehitusseaduse nõudeid eirab, peab ta suutma teisiti tõestada, et laen ei kulunud remondile, vaid selle eest tehti rekonstrueerimistööd, millele laieneb mahaarvamisõigus.
Sellest aastast kehtib uus ehitusseadus, mis esitab ehitusele uusi nõudeid. Nüüd peavad maksuametnikud hindama, kas maksumaksja tegi ehitustöid teostades ?tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitustöid? või tavaremonti. Selle hindamine jääb väljapoole maksuametniku kompetentsi ning selguse mõttes tasub tuua tulumaksuseadusesse konkreetne nõue (ehitusluba või -projekt), milleta intresse maha arvata ei saa.