Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadus on ehitusluba kogu aeg nõudnud

    Selle aasta 31. märtsiks deklareerisid paljud füüsilised isikud oma 2002. aasta tulud ja sellest tehtavad mahaarvamised. Viimaste seas oli suur osa eluaseme soetamiseks võetud laenu või kapitalirendi (liisingu) intressidel. Tulumaksuseaduses reguleerib mahaarvamisega seonduvat paragrahv 25, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2003 uues redaktsioonis. 2002. aasta mahaarvamiste kohta tuleb rakendada vana redaktsiooni.
    Mõlemad redaktsioonid laiendavad mõistet ?soetamine? ja seega käsitleb tulumaksuseadus ka ehitise rekonstrueerimist soetamisena. 1. jaanuarini 2003 kehtis planeerimis- ja ehitusseadus, mis defineeris ehitamisena ka ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist ehk sisuliselt rekonstrueerimist. See seadus nõudis ka rekonstrueerimise puhul alati nii ehitusluba kui ka -projekti (v.a väikehoone puhul). Seetõttu sai tulumaksusoodustust siis, kui tegemist oli rekonstrueerimisega, mida ei tohtinud teha ehitusprojekti või -loata. Tavaremont arvesse ei läinud.
    Ehitusloa puudumine pole iseenesest takistuseks eluasemelaenu intresside mahaarvamiseks. Sellisele seisukohale asus ka Tallinna ringkonnakohus ühes otsuses. Samas märkis kohus, et intresside mahaarvamise tingimuseks on, et maksumaksja tõendab selliste tööde tegelikku teostamist, millele laieneb tulumaksuseaduses sätestatud soodustus.
    Ehitusloa või ehitusprojekti koopia on piisavaks tõendiks, et maksumaksja kasutas laenu selliseks ehitustegevuseks, millele laieneb tulumaksuseaduses sätestatud soodustus. Sellises ehitusloa või -projekti nõudes pole midagi uut, sest luba ja/või projekti nõuti ennegi ning maksuamet eeldab, et maksumaksjad täidavad ehitustegevusele esitatavaid nõudeid. Kui maksumaksja planeerimis- ja ehitusseaduse nõudeid eirab, peab ta suutma teisiti tõestada, et laen ei kulunud remondile, vaid selle eest tehti rekonstrueerimistööd, millele laieneb mahaarvamisõigus.
    Sellest aastast kehtib uus ehitusseadus, mis esitab ehitusele uusi nõudeid. Nüüd peavad maksuametnikud hindama, kas maksumaksja tegi ehitustöid teostades ?tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitustöid? või tavaremonti. Selle hindamine jääb väljapoole maksuametniku kompetentsi ning selguse mõttes tasub tuua tulumaksuseadusesse konkreetne nõue (ehitusluba või -projekt), milleta intresse maha arvata ei saa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.